Buum: Eesti kinnisvarahinnad tõusid aastaga ligi viiendiku

 (20)
Endine mereakadeemia hoone ehitati suurimaks kortermajaks
Endine mereakadeemia hoone ehitati suurimaks kortermajaks Foto: Endover

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeks tõusis teises kvartalis kõrgeimale tasemele alates 2003. aastast, mil kinnisvara hinnaindeksit arvutama hakati. Hinnaindeks kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19,3 protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti.

2018. aasta II kvartalis tehti kokku 13 340 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused. Võrreldes teise kvartali tehinguaktiivsust eelmise aasta sama perioodiga, on tehinguaktiivsus langenud üle 1 protsendi, see-eest eelmise kvartaliga võrreldes kasvanud ligi 21 protsendi võrra. Kuna käesoleva aasta esimene kvartal oli võrdlemisi rahulik, siis teise kvartali tehinguaktiivsuse tõus ning turu elavnemine on loomulik. Samuti võrdluses 2017. aasta IV kvartaliga on jäänud tehingute arv 2018. aasta II kvartalis praktiliselt samale tasemele.

2018. aasta II kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus üle 893 miljoni euro, mis on ligi 21 protsendi võrra kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil ning 4,4 protsenti kõrgem kui 2018. aasta I kvartalis. Koguväärtuse kasv tulenes peamiselt korteriomandite osakaalu kasvust, kus kapitali maht oli 14,3 protsenti suurem kui eelmises kvartalis. Hoonestatud ja hoonestamata maa koguväärtus samuti kasvas, kuid oluliselt vähem, vastavalt 0,2 protsenti ja 1,3 protsenti.

Korteriomanditega tehti II kvartalis kokku 7249 tehingut, sealhulgas eluruumidega ligi 6000 tehingut. Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2018. aasta II kvartalis oli Eestis kokku 21,2 protsenti, mis on madalam kui kahel eelneval perioodil.

Seotud lood:

Tallinnas oli uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest ligi 30 protsenti. Tallinna linnas uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2234 eurot (+2,9%) ja uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 97 815 eurot (2037 EUR/m2).

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja, mida koostatakse alates 2003. aastast, on taaskord jõudnud kõrgeimale tasemele. Hinnaindeksi kasv oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19,3 protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti.

Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 13,8 protsenti, hoonestamata maa 38,7 protsenti ning hoonestatud maa hinnaindeks 14,8 protsenti. Võrreldes eelmise kvartaliga korteriomandite hinnaindeks kahanes 2,2 protsenti, hoonestatud maa hinnaindeks kahanes 3,6 protsenti ning hoonestamata maa osas kasvas 16,6 protsenti.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare