Buumiga ei saa võrreldagi: kinnisvara on populaarne, aga olulised näitajad on hoopis teised kui toona
Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juhi Tarmo Ulla sõnul kasvavad sissetulekud ja sellest tulenev kõrge tarbijate kindlustunne ning soodsad kodulaenu tingimused toetavad nõudlust uute elamispindade järele. "Eesti majandusel läheb hästi. Selle aasta esimesel poolaastal kasvasid palgad aastases võrdluses üle 6%, mis on suurendanud inimeste kindlustunnet ka uue kodu ostmisel. 2017. aastal väljastatud eluasemelaenude maht on kasvutrendis (aastane kasv 17%)," ütles Ulla ning rõhutas, et kuigi kinnisvara- ja eluasemelaenudeturg on väga aktiivne, ei saa tänast olukorda siiski buumiaegsega võrrelda.
„Jooksval aastal väljastatud kodulaenude maht moodustab vaid ca 40% 2007. aasta mahust. Teine oluline erinevus seisneb selles, et omavahendite maht kinnisvaratehingutes püsib heal tasemel - 43%. Buumi ajal oli laenuraha osakaal tehingutes pea 100%. Kinnisvara kättesaadavus on samuti praegu tunduvalt parem - kui 2007. aastal tuli Tallinnas eluaseme ühe ruutmeetri eest välja käia 2,3 keskmist netokuupalka, siis selle aasta esimesel poolel vaid 1,5."
Pakkumine on olnud kõige aktiivsem Tallinnas ja Harjumaal, mis võib järgmisel aastal veelgi veidi kasvada, kuid hinnad jäävad Ulla hinnangul pigem samale tasemele. Kõikidest Tallinna kinnisvaratehingutest moodustavad uued varad ca kolmandiku. „Suurem pakkumine ja parem valik annavad inimestele võimaluse teha teadlikumaid valikuid. Kinnisvaratehingule eelneb reeglina põhjalik analüüs - võrreldakse pakkumisi, pööratakse rohkem tähelepanu hoone energiaklassile ja siseviimistluse kvaliteedile," selgitas Tarmo Ulla ja lisas, et kõrgema hinnaklassi korterite müük on aeglustunud ja turule on juurde tulemas pigem suuremahulisi arendusi, mis annavad võimaluse pakkuda mõistliku hinnaga kortereid.
„Kõige sagedamini võtavad eluasemelaene endiselt 26-30aastased. Kuni 35-aastaste kodulaenu võtjate osakaal on aastaga kasvanud 3%. Kõige suuremaid eluasemelaene võtavad kolmekümnendates aastates inimesed, kellel on ka kõige suurem vajadus endale eluase soetada või vahetada olemasolev pind suurema vastu, sest reeglina just selles vanuses sünnivad perre lapsed," rääkis Ulla ning lisas, et võetavad laenukohustused on mõistlikud ja eelarve sisaldab puhvrit muudeks kulutusteks.
Keskmine laenusumma on 77 000 eurot, uute varade puhul veidi kõrgem - 105 000 eurot, 45% laenudest võetakse koos kaastaotlejaga (uute varade puhul 52%). Keskmine laenuperiood on jäänud samasse suurusjärku: 22-23 aastat.
Enamik laenuvõtjaid on jätkuvalt sissetulekugrupis 1000-1500 eurot, samas üle 1500-eurose sissetulekuga laenajate osakaal on kasvamas. Keskmine omafinantseeringu summa on stabiilne - 29 000 eurot (uute varade ostul omafinantseering 41 000 eurot).
Veidi üle aasta tagasi hakkas Swedbank väljastama eluasemelaenu ka KredExi käendusel. Võimalus võtta eluasemelaenu väiksema omafinantseeringuga on paljude jaoks muutnud kodu ostmise kättesaadavamaks.
