Türkmenistanile kuuluvad maailma suuruselt neljandad gaasivarud. Praegu kuulub gaasi eksportivate maade foorumisse (GECF) üksteist maailma riiki – nende hulgas Venemaa, Iraan ja Katar –, kuid organisatsioon tähendab pigem jututuba, kus suured ninad mõne aja takka kokku saavad.

Mõned osalised, nende hulgas Venemaa, on seadnud sihiks muuta GECF samasuguseks maailmaturuhindu kujundavaks ühenduseks nagu naftat eksportivate riikide ühendus OPEC, mis tootmiskvootide kaudu kujundab nafta hinda.

"Kas te olete juba ühinenud gaasi-OPECiga?" küsis Chávez eile Berdimuhamedowilt Türkmenistani pealinnas Ašgabatis. Türkmenistani presidendi eitava vastuse peale ütles Chávez: "Palun liituge."

Berdimuhamedow oma Venezuela kolleegi palvele kohe vastu ei tulnud.

Seni on Türkmenistan müünud suurema jao oma gaasi välismaale Venemaa gaasitorude kaudu, nii et seda vahendab Euroopasse Vene gaasimonopol Gazprom. Kuid peale gaasijuhtme plahvatust aprillis on müük sellel suunal toppama jäänud, kuna Türkmenistan peab plahvatust Vene poole süüks. Kuid nii on Türkmenistan jäänud ilma olulise rahaallikata.

Neutraalne Türkmenistan müüb gaasi kõigile

Kuid Venemaa pole ainus võimalik gaasi müümise suund: Türkmenistanil on gaasi müügileping ka Iraaniga. Partnerite valik võib veelgi mitmekesistuda, kuna kavas on hakata pumpama gaasi Hiinasse (veel tänavu). Peale selle võib Türkmenistanist saada Euroopa Liidu riikide oluline gaasiga varustaja, kui valmib läbi Türgi kulgev Nabucco gaasijuhe.

Berdimuhamedow käis augustis ka Bulgaarias eesmärgiga hakata praegu Venemaa kaudu tulevast gaasist sõltuvale riigile müüma 2 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.

Kuivõrd gaasi müüakse pikaajaliste lepingutega ja toimetatakse sihtpunkti praegu põhiliselt gaasitorude kaudu, mis jäävad paika pikaks ajaks, oleks gaasi-OPECil tunduvalt raskem mõjutada gaasi hinda kui päris-OPECil nafta hinda. Naftat veetakse aga tankeritega üle mere ja seda saab müüa ja kergesti toimetada ostjale, kes kõige rohkem pakub.

Kuid ennast lääneriikidele (eriti USA-le) vastandav Chávez üritab punuda siiski endale soodsat poliitilis-majanduslike suhete võrku. Näiteks hiljuti sõlmitud lepingu kohaselt investeerivad Iraan ja Venezuela 760 miljonit dollarit teineteise energiasektorisse.