- Millest sündis Cherry.ee idee ja kust selle idee realiseerimiseks vahendid leiti?


Cherry idee sündis põneva turundusmudeli innustusel, mida kasutab USA turul tegutsev Groupon. Küll aga ehitame esialgsele mudelile päev-päevalt hoolega maja, mis erineb Grouponist üha rohkem. Idee realiseerimise esmasteks vahenditeks olid eelkõige iseenda säästud ja toetused sõprusringkonnast.

- Kui suur oli alginvesteering?


Peamine alginvesteering sai tehtud eelkõige aja näol. Keeruline on paika panna kindlat numbrit, kuid usun, et see jäi alla 10 000 eurot.

- Mitu inimest teil müügiga tegeleb?


Cherrys tegeleb müügiga käesoleval hetkel seitse inimest.

- Kuidas Estonian Airiga lugu õieti oli? Miks lennufirma oma pakkumisest taganes?


Estonian Airi kampaania õnnetuseks oli nõrk kommunikatsiooni kahe ettevõtte vahel. Eelnevalt kokkulepitud ja kinnitatud tingimused kvantiatiivset piirangut pakkumises ette ei näinud. Hiljem selgus, et EA oli maja siseselt limiidi siiski kehtestatud ning seda ei oldud nõus ületama.

Antud olukord oli tugevaks õppetunniks meile mõlemale ning kinnitas, et edasiseid kampaaniaid tuleb planeerida senisest veelgi terasemalt. Näiteks hiljuti müüsime Photopointi fotode väljatrükki ca 7500 vautšerit (üks vautšer = 40 fotot) ehk kampaania tulemusena läks trükki pea 300 000 pilti. Kampaania sujus rõõmustavalt nii Photopointile, meie klientidele kui ka meile.

- Millal toimub Estonian Airi pakkumine vol 2? Kas ikka toimub? 


Täna saan kinnitada, et Estonian Airi korduskampaania toimub käesoleval märtsil, kuid kuupäev(ad) ja tingimused on veel arutamisel.

- Kas on mõni toode või teenus, mida teie firma pole nõus müüma ja reklaamima?

Püüame igapäevaselt pakkuda Cherrys võimalikult mitmekesist toodete/teenuste valikut ning üllatada pidevalt uute ja põnevate toodete/ teenustega, mida ehk isegi esmakordselt Eestis proovimiseks pakutakse. Cherrys on soovinud aga teha kampaaniaid nii erinevad autode „tuunijad“ kui ka telliskivide pakkujad.

- Kuidas läheb CherryGift.ee-l, kas ka hästi, sealt lehelt pole näha, kui palju ostetakse? 


Rõõm on tõdeda, et CherryGifti on edukalt käima läinud. Kusjuures peagi on CherryGifti lehel sündimas ka tõeliselt põnevaid tehnilisi uuendusi. Samuti värskendame pidevalt toodete/teenuste kataloogi, et CherryGifti külalistel oleks veelgi suurem valikuvõimalus.

- Miks on veebilehe nimi inglisekeelne? 


Cherry brändi tekkelugu on kaunis pikk ja huvitav. Peamiseid eesmärke nime valimisel oli, et ärimudel ja brändi nimi oleksid omavahel maksimaalselt integreeritud ning et brändi nimi oleks rahvusvahelises keeles meie olemust peegeldav. Ka Cherry.lv domeeni ost näitab, et võtame brändi ehitamist äärmise tõsidusega.


- Miks ei kuvata pakkumiste juures õiget allahindlusprotsenti?

Cherry pakub soodustust täisväärtuslikult tootelt/teenuselt, milleks on alati kaupmehe letihind. Teeme iga päev tööd selle nimel, et välistada kõik võimalikud hinnapoliitika väänamised. Sageli on aga näiteks hotellide pakkumistes raske konkreetset hinda määrata, kuna online vs offline broneerimisel on hinnad erinevad.

Olukorra oleme lahendanud tuues alati välja ka madalamad hinnad. Samuti võib näiteid tuua erinevatest spordikeskustest, mis tegutsevad üle Eesti ja mille hinnapoliitika on olenevalt asukohast erinev. Ka neil juhtudel toome alati välja hinnakirja viitega, et hinnavõit ei pruugi olla Tartus ja Tallinnas võrdne.

- Kirjutasin kunagi artikli teemal, et teil pole tõsiseltvõetavaid konkurente (nii mulle tundus). Kommentaarium ja vastuartikkel tahtis mind "ära tampida", sest tegijaid pidi küll ja küll olema. Niisiis: kes on teie tõsiseltvõetavad konkurendid? 


Meie võtame tõsiselt kõiki konkurente. Küll aga on kurb tõdeda, et paljud Cherry-laadsed ettevõtted teevad oma tööd lohakalt, kahjustades seeläbi üldist arusaama meie teenuse olemusest. Siiski väga tõsiselt võetavaks konkurentideks pean lätlasi, kes on samuti asunud vallutama Baltikumi - www.atlaizuklubs.lv.

- Mis te arvate mitu sarnast firmat oleks Eesti turule optimaalne? Hetkel paistab sellised ligi 20 olevat.


Võrdluseks: Hiina turul on sarnaseid tegijaid ca 1500 (!), aga kui riigis elab hinnanguliselt 1,3 miljardit inimest, teeb see per capita 0,000001 meiega sarnast firmat. Sama arvutus Eesti kohta (1,34 miljonit elanikku) näitab tulemuseks 0,000015 meiega sarnast firmat per capita. Võrreldes neid kaht suhtarvu, on Eestis elaniku kohta 15 korda rohkem meiega sarnaseid firmasid kui Hiinas.


Tipp-ajal saab Eestis olema julgelt enam kui 30 meiega sarnast keskkonda. Mis on aga optimaalne keskkondade arv Eestis, siis seda näitab aeg.