Cleveronis on välistööjõudu värvatud müügitöö peale. ”Meil töötavad ameeriklane ja brasiillane, kuna müügitöös on oluline suhtlemine oma emakeeles. Kui sa suhtled näiteks UK turuga, siis on oluline, et räägid inglise keelt emakeelena ja brasiillastega räägid portugali keeles, mis on su emakeel,” märkis ta.

Küti sõnul pole välismaalaste sulandumine Cleveroni kollektiivi probleemiks olnud, pigem on neil positiivsed kogemused. Tema hinnangul pole välistööjõu palkamine suurfirmade probleem, see on pigem väikefirmade komistuskivi. ”See võib olla keele küsimus, kuna oma meeskonna peab inglise keele peale üle viima,” oletas ta.

Küti arvates ei saa ka tolerants ja sallivus edumeelsete ettevõtjate jaoks takistuseks olla. ”Mina ei usu, et kiiresti arenevates ja innovatiivsetes ettevõtetes selline asi hakkab rolli mängima. Kogu IT-turg on rahvusvaheline,” märkis ta ja lisas, et kui see probleem veel eksisteerib, jääb seda siiski üha vähemaks. Välistööjõud võib võõras olla ainult Eestis tegutsevate ettevõtete jaoks.

Kuna Cleveron maksab kõikidele oma töötajatele pea kahekordset Eesti keskmist palka, siis välistalendi värbamise eest 1,24-kordse keskmise brutopalga maksmine takistuseks pole.

Majandusministeeriumi teatel kinnitavad mitmed uuringud ettevõtete tööjõupuudust. Samas näitab Praxise analüüs, et nt IKT-ettevõtjate valmisolek välistööjõudu värvata on väga väike – vaid 9% vastanutest näeb tööjõupuuduse lahendusena välistööjõu kasutamist.

Eesti ettevõtjatel puudub valmisolek välistööjõudu värvata, samuti on probleemiks madal teadlikkus kogu protsessist, mis kaasneb välismaalase värbamisega, hindas ministeerium.