Concorde läheb muuseumisse
Atlandi ookeani teiselt kaldalt startinud lennukiga liitusid viimasel teekonnalõigul veel kaks lühikeselt mälestuslennult naasnud Concorde’i.
“Oleme pööraselt uhked selle lennuki ja oma kodumaa üle, sest meie ja Prantsusmaa ehitasime selle ilusa asja,” ütles Concorde’i piloot Peter Benn.
Nüüdsest võib allapoole osutava nõelninaga Concorde’i näha vaid lennundusmuuseumides.
Helikiirusest kaks korda kiiremini liikuv Concorde oli 27 aastat luksusliku elustiili sümboliks ning rikaste ja kuulsate ülimaks staatusemärgiks. Viimase lennu tegi kaasa hulk staare, nende seas näitlejanna Joan Collins ja modell Christie Brinkley. pardal paugutati šampanjakorke ja söödi kaaviari.
Vormel 1 juht Bernie Ecclestone tegi kaasa Concorde’i esimese lennu 1976. aastal ja oli ka viimasel.
“Ma ei usu, et me veel midagi sellist näeksime — igatahes mitte minu eluajal,” kommenteeris ta.
“Sellelt lennukilt mahatulek on inimkonnale suur hüpe tagasi,” ütles briti motospordikorrespondent ja kiirusefriik Jeremy Clarkson.
Concorde’i Briti ja Prantsuse loojad lootsid, et see juhatab sisse reisilennukite uue põlvkonna. Kuid kulud osutusid nii suureks ning mootorimüra ja helibarjääri ületamise paugud nii kurdistavaks, et keskkonnakaitsjad pöördusid Concorde’i vastu ning peatselt langes lennuk superstaaride eksklusiivse mänguasja staatusesse.
Lõpu algus saabus 2000. aasta juulis, kui Air France’i Concorde Pariisi lähedal alla kukkus, surmates 113 inimest ja sundides nii Briti kui Prantsuse firmat lende katkestama.
Järgmise aasta lõpul tõusid Concorde’id uuesti taevasse, kuid 11. septembri terrorile järgnenud reisilennunduse languse tingimustes äri enam ei edenenud. Lennukite tootja Airbus teatas tänavu, et lõpetab Concorde’ide varuosade valmistamise ja nende lennukite hooldamise. See otsustas ülehelikiiruslennuki saatuse. Air France lõpetas Concorde’i lennud tänavu mais.
Concorde’i seiklus algas ametlikult 1962. aastal, mil Prantsuse president Charles de Gaulle ja Briti peaminister Harold Macmillan sellele oma õnnistuse andsid, kuigi ülehelikiirusel reisilendude idee oli rahva kujutlusvõime vallutanud juba 1950. aastatel, mil Kuulgi kõndimine oli alles unistus.
Kuigi projekti investeeriti tänastes hindades üle 34 miljardi dollari maksumaksjate raha, suutsid nii London kui Pariis vaid oma riiklikke lennufirmasid veenda Concorde’isid vastu võtma, ning pidid ka siis lennukid tasuta andma.
Üks suurim Concorde’i taganutja on Briti ettevõtja Richard Branson, firma Virgin Atlantic juht. Branson tahtis Concorde’i oma vanalt rivaalilt üle võtta, kuid British Airways keeldus.
“Mõte, et ta ei lenda enam kunagi, tundub lihtsalt täiesti vale,” ütles Branson.
