Coop Panga juht: Danske määris Eesti panganduse maine
Coop Panga juht Margus Rink ütleb intervjuus Lääne Elule, et Danske rahapesuskandaal määris Eesti panganduse maine, mistõttu kasvaval pangal on praegu keerulisem leida rahastajaid.
Kuidas Danske skandaal väikest panka mõjutab?
Kliente see pole mõjutanud, see on kliendile raketiteadus. Keegi pole ärevuses ega käi kontoris küsimas. Danske skandaal on kahjustanud pangandussektorit. Esmaspäeval kohtusin EBRD regioonijuhtidega, siis tuleb see teema lauale. Fondijuht või välispartner, kes vaatab suurt pilti, siis tema tunneb selle vastu huvi.
Kuidas on Danske skandaal on Eesti pangandust kahjustanud?
Meie räägime praegu EBRDga, kas nad ostaks meie võlakirju. Läbirääkimistel tuli jutuks, et Eestis on rahapesu teema, et kuidas selle pangaga, mille võlakirju ostma lähme, kuidas sel on rahapesuga, kas on ohte. Kuna Krediidipank tegeles mitteresidentide äriga, siis loomulikult kõik küsivad, et mis teil toimub. Me oleme praegu mitteresidentide äri sulgenud. Viimase aasta oleme iga kuu mitteresidentide kontosid sulgenud, sest me ei saa neist lõpuni aru, need on riskantsed ja regulatsioon on karm, meil ei ole võimalik nendega äri teha. Iga kuu saadame klientidele teateid, et kolme kuuga viige oma raha meilt ära. Eesti panganduse maine on määritud nende inimeste silmis, kes vaatavad meid kusagilt kaugemalt.
Ühesõnaga, rahvusvahelised pankurid ei usu seda juttu, et tegu oli Taani panga filiaaliga, mille äri eest peaksid vastutama taanlased?
Kui selgitada, siis usuvad, aga esimene reaktsioon on, et nad on kusagilt kuulnud, et Eestis toimus rahapesu. Eesti nimi on ikkagi selle nurga pealt määritud. Valitsus oleks pidanud rohkem tegelema, et ei tekiks halba kuvandit. Ma ei taha kiruda, et valitsus peaks kõike tegema, aga asjadel lasti isevoolu minna.
Kui palju on Coop Pankil mittresidentidest kliente, miks rahapesu eelistati korraldada Eesti ja Läti, aga mitte Soome kaudu ning teisi Coop Panga juhi arvamusi saab lugeda Lääne Elust.
