See oli veel hiljuti nii, kuid tänases Euroopas enam see teine osa ei kehti, kirjutab Šveitsi suurpank Credit Suisse oma uudiskirjas.

Kui riigid Saksamaast Soomeni on müünud investoritele värskeid võlakirju, on raha saadud negatiivsete intressidega, mis muudab mõiste fikseeritud tulusus ebanormaalseks. Teisi sõnu laenu andjad maksavad laenu võtjatele neile laenu andmise privileegi eest intressi ja garanteerivad endale kahjumi, kui nad hoiavad enda käes võlakirju kuni lunastamiseni.

„On ju loogiline, et nii rumalat investeeringut välditakse?“ arutletakse uudiskirjas. „Vale. Võlakirja ostjatest on ukse taga saba.“

Miks sedasi käitutakse? Eks ikka seetõttu, kuna keegi ei kavatse neid võlakirju lunastamiseni hoida. Otsitakse suuremat lolli. Mõned investorid eeldavad, et negatiivsed intressid lähevad veel suuremaks ja kui nii läheb, tõusevad võlakirjade hinnad ja neid saab enne lunastamist kasumiga müüa. Nad on muutnud iseäranis varmaks riske võtma, kuna on välja ilmunud üks väga suur ostunäljas ostja – Euroopa Keskpank. Juunis teatas Euroopa Keskpank, et nad ostavad igas kuus 60 miljardi euro eest võlakirju. Selline suur ostja loob pakkumise puuduse, mis võib pakkuda täiendavat kõrgemate võlahindade potentsiaali.

„Investorid on hakanud harjuma ajuvabade intressitasemetega,“ kirjutas Credit Suisse’i privaatpanganduse ja varahalduse investeerimisjuht Michael O’Sullivan. „Nad eeldavad, et negatiivsed intressid süvenevad.“

O’Sullivani andmetel on praegu mahult veerand maailma riikide valitsuse võlakirjadel negatiivsed intressitasemed. Euroopas on praegu 1,44 triljonit eurot valitsuste võlakirju negatiivsete intressidega. Ka euroala perifeeriamaade võlatootlused on rekordmadalad. Sama jutt käib ka ettevõtete võlakirjade kohta.

Kui kaua see kestab? Seda on raske öelda. Praegune punaste intresside olukord on nagu seilamine tundmatutel vetel. Teoreetiliselt peaksid intressid pöörduma positiivseteks, kui Euroopa majanduskasv jätkab tuuride üles võtmist. Siis hakkavad investorid turvavarasid nagu võlakirju müüma ja aktsiaid ostma. Juba praegu paistab majanduse olukord parem. Tarbijakindlus, jaemüük ja automüük on paranenud. Madalad nafta hinnad on suurendanud tarbimist. Ettevõtete kulutused on hakanud kasvama ja ka erasektori laenude võtmine on kasvamas.

Kui majandus jätkab senisel teel, siis investeerimine negatiivse intressiga võlakirjadesse ei ole enam nii hea idee, kuna tõusvate positiivsete intresside keskkond karistab võlakirjade omanike.