„Eelmise aasta küsitlusega võrreldes suurt trendimuutust näha ei ole – ka tänavu tunnistas iga seitsmes küsitletu, et on, kasvõi osaliselt, saanud palka nii-öelda mustalt,“ ütles Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt pressiteates. „Kui eelmisel aastal tunnistas ümbrikupalga saamist 12,2% küsitletuist, siis tänavu on see osakaal 13,9%.“

Auväärt lisas, et ümbrikupalga saajad jagunevad omakorda kaheks suureks rühmaks – 8,1% küsitletuist saab osa palgast ümbrikus, 5,8% küsitletuist aga kogu palga ümbrikus. „Nii osalise kui ka täieliku ümbrikupalga näitajad on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, mil 6,1% vastajatest olid täielikult „mustalt“ tasustatud."

"Küll aga on antud näitajad kordades madalamad võrreldes 2015. aastaga, mil koguni 31% vastajatest olid saanud töötasu „mustalt“. Seega võib öelda, et varimajanduse vastane võitlus on näitamas oodatud tulemusi.“

Küsitlus selgitas välja ka selle, kes on ümbrikupalgale avatumad. „Pea veerand (22,2%) alla 19-aastastest vastajatest olid saanud ümbrikupalka. Seega on „must“ töötasu noorte seas tunduvalt rohkem levinud, tulenedes suuresti hooajatööde valdkondadest ja haridustasemest – uuring näitas, et pea viiendik põhiharidusega vastajatest olid saanud ümbrikupalka, keskharidusega vastajate seas langes antud näitaja 8,1%-le ja kõrgharidusega 4,9%-le."

"Lisaks on ümbrikupalk levinuim ehitus- ja toitlustussektorites, kus leidub ka suur arv hooajalisi töid,“ lisas Auväärt.

Uuringu peamised järeldused:

Ümbrikupalka saavate meeste arv on märkimisväärselt vähenenud, kuid endiselt on „must“ töötasu meeste seas kaks korda rohkem levinud kui naiste seas.

Noored on ümbrikupalga riskirühmas – pea veerand (22,2%) alla 19-aastastest vastajatest oli saanud ümbrikupalka.

Mida madalam on haridustase, seda suurem on oht saada palka ümbrikus – pea viiendik (18,1%) põhiharidusega vastajatest olid saanud palka ümbrikus. Keskharidusega vastajate seas oli antud näitaja 8,1% ja kõrgharidusega 4,9%.

Valdkondade lõikes said ümbrikupalka enim ehituse ja kinnisvara- (18,5%) ning toitlustussektori (14,6%) töötajad.