Dagens Industri: Rootsi analüütikud peavad devalveerimist Baltikumis tõenäoliseks

Rootsi pangandusanalüütikute seas korraldatud küsitlus näitas, et enamus analüütikuid peab selle aasta teisel poolel tõenäoliseks vähemalt üht devalveerimist Baltikumis.

Uurigu- ja analüüsiettevõtte SME Direkti korraldatud küsitluses saadeti ankeet laiali 18 analüütikule, kirjutab Dagens Industri.

Küsimustele vastas 14 analüütikut, kellest pidas devalveerimist tõenäoliseks üheksa vastajat.  Devalveerimise tõenäosuseks pidasid nad 50-80 protsenti. Need, kes uskusid devalveerimist ühes riigis – Lätis – nägid sellele järgnemas doominoefekti, mis võib viia valuuta devalveerimiseni kõigis kolmes Balti riigis. Viis ankeedile vastanud analüütikut leidsid, et devalveerimine ei ole tõenäoline ja pidasid selle juhtumise tõenäosuseks 25-50 protsenti.

Analüütikutelt küsiti ka, kui suure ulatusega devalveerimine võiks tulla. Vastused tulid erinevad. Näiteks: „täielikult vaba kurss“, „osaline devalveerimine, seotud euroga“, „kontrollitud, nagu Venemaal“ ja „osaline, 15%“. Samuti küsiti analüütikutelt devalveerimise võimalikku toimumisaega. Küsitletud tõid esile mitu võimalikku stsenaariumi: „enne IMF-i ülekannet juunis-juulis“, „kolmandas kvartalis“ ja „neljandas kvartalis“.

„Ma usun, et see on vaid aja küsimus ja et see võib puudutada kõiki kolme riiki. Praegust olukorda arvestades pidanuks nad devalveerima juba aasta tagasi,“ kommenteeris üks analüütik Direktile.

„Meie ökonomist peab devalveerimist Baltikumis vältimatuks. Küsimus on vaid, millal. Ta ei usu, et see juhtub lähikuudel, vaid aasta lõpus ja siis hästiorganiseeritult, korralikult ja Euroopa Liidu ja IMF-i toel,“ rääkis teise panga analüütik.

Kolmas analüütik, kes ei soovinud devalveerimistõenäosusega spekuleerida, nentis siiski, et risk on kasvanud. „Selge see, et risk on kasvanud. Sellele osutavad mitmed indikaatorid,“ ütles ta. Analüütik viitas sellele, et Rootsi keskpank Riksbank suurendas valuutareservi ja Soome meedia kaudu ka Rootsi jõudnud info, et Lätis räägitakse aina enam devalveerimisest.

HQ Banki peaökonomist ja strateeg Mattias Sundling leidis, et Rootsi pangad peaks lähtuma kõige mustemast stsenaariumist ehk devalveerimise kindlast toimumisest.

„Majandusolukord on halvenenud nii palju ja nii kiiresti, et surve devalveerimiseks on suur. Samas ma ei tea, kas nad peavad devalveerimist enda huvides olevaks ja neil on poliitiline tugi fikseeritud valuutakursile. (…) Kuid fikseeritud kurssi on raske hoida. On väga vähe riike, mis on seda suutnud. Ka paremate eeldustega riigid on langenud,“ ütles Sundling.