Kolm kuud peale seda, kui Venemaa keskpanga aseesimees Andrei Kozlov oli rahapesust teada andnud ta mõrvati.

Kurjategijatest kasusaajate seas, kes miljardite dollarite eest raha Venemaalt välja kantisid, olid väidetavalt ka president Putini perekonna liikmed ja KGB järeltulija FSB agendid. Selline info on kirjas lekitatud raportis, mille koostas Danske panga töötaja.

The Daily Beast sai teada, et USA ametkonnad uurisid põgusalt Kozlovi reisi Tallinnasse. Mees proovis siin kogu masinavärki seisma panna. Toona ei olnud aga teada rahapesujuhtumi toimemehhanism ega ka selle ulatus.

Kuidas mees suri?

Kozlov oleks kolmas venelane, kes on seoses Danske panga afääriga oma elu andnud. Esimene neist oli Aleksandr Perepilitšnõi, kelle firma kasutas Danske Eesti haru teenuseid. Tema suri kahtlastel asjaoludel Suurbritannias. Teine mees oli Sergei Magnitski, venelasest advokaat, kes uuris 230 miljoni dollari vargust. Ta tapeti Venemaa vanglas. Väidetavalt käis suur osa selle vargusega saadud rahast just läbi Danske panga Eesti filiaali rahapesumasina.

Oli 2006. aasta 13. september ja 41-aastane Kozlov võttis osa ühest jalgpalli sõprusmängust, kus osalesid pankurid ja finantsregulaatorid. See toimus Moskva Spartaki spordikompleksis kirde-Moskvas. Pärast mängu läks keskpankur parkla suunas. Seal ootas teda ka üks auto. Kozlov oli teeninud piisavalt au, kuulsust ja raha, et omada enda autojuhti. Tema soov lüüa Venemaa finantssektoris kord majja oli kaasa toonud hea reputatsiooni.

Kui hooldatud habeme ja laiade näojoontega Kozlov kella 20:45 ajal oma auto juurde jõudis, siis lähenesid talle kolm võõrast. Nad avasid tule Kozlovi ja tema autojuhi pihta.

Aleksander Semjonov, 54-aastane autojuht, suri kohapeal. Kozlov, keda tulistati pähe, rindkeresse ja kõhtu, sattus Moskva 33. haigla operatsioonilauale. Seal ta suri teadvusele tulemata ja ei saanud kunagi oma lugu rääkida.

Ta suri kell 5:30 varahommikul jättes maha abikaasa Jekaterina ja kolm last. Putin oli võimule tulnud kuus aastat varem ning see oli seni kõige tuntuma inimese mõrvajuhtum tema valitsemise ajal. Kuu aega hiljem mõrvati uuriv ajakirjanik ja Kremli-kriitik Anna Politkovskaja.

Kes jäi süüdi?

Tunde pärast Kozlovi surma spekuleeriti Venemaa võimukoridorides ja ametnike seas, et mõrv oli tõenäoliselt seotud sellega, et mehe suunitluste järgi oli võetud mitmelt väikepangalt litsents. Putini partei, Ühtse Venemaa, toonane juht Boriss Grõzlov ütles, et nende pankadega seotud gängsterid võisid selle mõrva organiseerida.

Venemaal leiti peagi ka süüdlane. Ühe suletud panga, VIP Banki, juht Aleksei Frenkel. Talle esitati mõrva tellimise süüdistus. Ta oli palganud kolm Ukraina killerit, et Kozlov maha lasta.

Kui valvurid Frenkelit kohtust välja saatsid, siis andis Reuters sündmuskohalt teada, et 34-aastane privaatpankur karjus koridori kogunenud ajakirjanikele: „Ma ei ole süüdi!"

Sellele vaatamata mõisteti Frenkel 19 aastaks vangi süüdistatuna justnimelt Venemaa ühe prominentsema korruptsiooniga võitleja kõrvaldada laskmises. Kuni tänaseni kinnitab mees oma süütust.

Mida Kozlov Tallinnas tegi?

Nüüd võib aga öelda, et Kozlovil olid ka palju suuremaid vaenlasi.

2006. aasta juunis käis keskpankuri isiklikult Eestis, et öelda Eesti regulaatoritele, et miljardeid rublasid on kantud läbi läbi Sampo panga Lääne suunal. Rubladest said tehingute käigus dollarid ja eurod. Samal aastal ostis Danske pank soomlastelt Sampo Eesti haru.

Tallinnasse jõudes ütles Kozlov toonastele finantsinspektsiooni töötajatele, et tema haldusalas käib väga võimas rahapesemine. Kozlov nõudnud mitme konkreetse arve sulgemist.

Seda eriskummalist visiiti kajastas kuu aega peale Kozlovi surma Eesti uuriv ajaleht Eesti Ekspress, kirjutab The Daily Beast. Tema reisist ei saanud aga kunagi ülemaailmset uudist, sest tema poolt märgatud kuritegu kattis endiselt suur saladuseloor.

Läks 12 aastat enne seda, kui Danske Bank tunnistas 234 miljardi dollari mitte-residentide raha liikumist läbi Danske Eesti haru.

Tallinn teatas Moskvale

Üks organisatsioon, mis Eesti Ekspressi artiklile reageeris oli USA saatkond Tallinnas. WikiLeaksi kaudu välja tulnud dokumentidest selgus, et USA ametnikud käisid pärast ajaleheloo ilmumist Palumaaga rääkimas.

Eesti regulaator ei uskunud Kozlovi hoiatusi, selgub kirjavahetustest, mis liikus toona Tallinna USA saatkonna, Moskva USA saatkonna ja USA riigiasutuste vahel. Palumaa ütles, et kontodega seoses võis olla juriidilisi probleeme, aga midagi kahtlast siiski ei tuvastatud.

„Palumaa ütles, et pärast Kozlovi hoiatust pöördusid nad Venemaa vastavate ametimeeste poole, aga venelased ütlesid, et Kozlovi süüdistustel puudub alus," on lekkinud kirjades kirjas.

Niisiis kohe peale nende kohtumist anti Eesti poolt Kozlovi sõnumitest teada Moskvasse. Venemaa võimud võisid juba teada, et Kozlov püüab musta äri, mis seotud ka väga kõrgete poliitikutega, kinni panna. Kuid Venemaa ajaleht Kommersant raporteeris, et Ukraina killerid hakkasid Kozlovi jälitama juulis, napilt peale Eestis käiku.

Frenkeli süü suure küsimärgi all

Venemaal ei olda huvitatud Kozlovi surma osas uue juurdluse algatamisest. Suurbritannias algab aga uuesti Perepilitšnõi surma uurimine, sest Venemaaga seotud surma- ja tapmiskatsete juhtumeid on seal viimaste aastate jooksul olnud mitmeid.

Aleksei Frenkeli viimane apellatsioon lükati Venemaa kohtu poolt tagasi 2012. aastal. Venemaal uuris kogu asja toona peaprkurör Juri Tšaika isiklikult, kes on Moskvas väga mõjuvõimas inimene ja Putini sõber.

USA saatkonna lekkinud meilivahetusest tuleb välja, et kui Frenkel arreteeriti, siis kostus Moskvas väga erinevaid jutte. Mõned kiitsid, et peaprokurör oli tegutsenud sihikindlamalt kui eales varem. „See on esimene kord, kui Venemaal mindi lisaks mõrva sooritanutele ka selle tellija kallale," ütles allikas. See oli ka esimest korda, kui süüdlane oli venelane, mitte ukrainlane või grusiin. Teised allikad olid aga hämmingus ja ei uskunud, et Frenkel oleks midagi sellist orkestreerida suutnud.

Ausrtia uuris ise

Kahtles ka Austria valitsus, sest Kozlov oli käinud ka nende jutul rääkimas Venemaa mustast rahast. Paar nädalat enne surma oli ta käskinud sulgeda väikese Venemaa panga, mis oli seotud kahtlaste tegevustega Austria panganduses.

2007. aasta aprillis, seitse kuud peale Kozlovi surma ja peale Frenkeli trellide taha saatmist, avaldas Kozlovi surma uurimistulemused ka Austria siseministeerium.

Nad ütlesid, et andsid tulemused üle Venemaa peaprokuröri büroole, aga nad ei saanud vastust. Austerlased kinnitasid, et töötasid Kozloviga väga tihedalt koos, et sulgeda igasugused rahapesujoad, mis Venemaalt tulid. Nende uuring näitas, et ei saa välistada ka, et mõrva motiiviks oli „ametnike korruptsiooni".

Ka Venemaa opositsiooniline ajaleht uuris juhtumit ja nad on veendunud, et Frenkelil ei olnud mõrvaga mingit pistmist.

Sealne ajakirjanik ütleb, et Frenkel võidi süüdi lavastada, kuna ka tema teadis mustast rahast, mida Kozlov püüdis välja juurida. Igatahes tuli nende uurimistöö tulemusel välja, et parasjagu teadis Kozlov seda, et musta raha liigutasid väga olulised inimesed Venemaal.

Moldovast pärit ajakirjanik Natalia Morar, kes selle loo kirjutas, sai kohe peale loo avaldamist Venemaale sissesõidu keelu. Ta väitis, et FSB-le lähedal seisnud isikud palusid teda, et ta lõpetaks uurimise. „Ei ole mõtet lõpetada oma elu mingi artikli tõttu - keegi võib lihtsalt sind oodata su kortermaja juures ja tapjat ei leita mitte kunagi," öeldi talle väidetavalt.

Amy Knighti kirjutatud raamatus "Orders to Kill" on kirjas, et Kozlov kartis ka ise, et FSB võib soovida teda peatada.

Tõenäoliselt ei teadnud Kozlov ka ise Tallinnasse tulles, et ta on tegelikult sattunud ühe ajaloo suurima rahapesujuhtumi otsa.