Danske Bank: Eesti võiks 100. sünnipäevaks teha 100-aastased võlakirjad

Huvi nii lühemaajaliste kui pikaajaliste Eesti riigi võlakirjade vastu on arvestatav, ütles Danske Markets Eesti juhataja Rainer Änilane.

„Kuivõrd riigivõlakirjade väljalaskmisel oleks nende tootlus tulenevalt Euroopa Keskpanga rahapoliitikast ja valitsevast turuolukorrast üsna tagasihoidlik ja teatud tähtajani muidugi kogunisti miinus-märgiga, siis võib oodata, et huvi oleks lähiajal eelkõige just professionaalsete turuosaliste nagu pankade, fondide ja kindlustusettevõtete poolt,“ ütles ta.

„Tulenevalt Eesti riigi madalast laenukoormusest ning eelarvepoliitika konservatiivsusest suudaks Eesti riik võlaturul soodsamalt laenu võtta kui Läti või Leedu,“ jätkas ta. „Reitinguagentuurid hindavad Eestit (Moody´s A1; S&P AA-; Fitch A+) näiteks tervelt 2-3 pügala võrra turvalisemaks kui Lätit ja Leedut.“

„Turgudel on viimasel ajal kusjuures kasvanud isu ka üsnagi pikkade võlakirjade järele ning praeguses turuolukorras oleks ka Eesti riigil üpris head väljavaated soodsalt pikaajalist laenu võtta,“ ütles Änilane.

Sel aastal emiteeriti näiteks 100-aastase tähtajaga võlakiri nii Iirimaa kui Belgia poolt. Kevadel õnnestus Iirimaal 100-aastase tähtajaga raha laenata kõigest 2,35% intressiga ning Belgial vastavalt 2,30% intressiga.

„Vahepeal on aga nii intressimäärad kui krediidispreadid mõõdukalt täiendavalt allapoole tulnud ja vastavate võlakirjade indikeeritavad tootlused allpool 2% piiri, kuid aktiivset kauplemist nendega ei toimu,“ mainis ta. „Kuivõrd Eesti riigivõlg on tagasihoidlik, konservatiivne eelarvepoliitikaga on nö lipukirjaks ja reiting on pügala võrra kõrgem kui Iirimaal, siis ei pea võimatuks, et praeguses turuolukorras ka Eestil õnnestuks 100-aastase tähtajaga võlakirju kõigest 2% kanti jääva intressiga emiteerida.“