Danske Bank: Kreeka maksejõuetuse mõju Eestile oleks kaudne

Kui Kreeka maksejõuetus peaks reaalsuseks saama, siis loogiline on samas oodata, et vähemalt esialgu võib oodata olulise mõjuga hirmuvärinate läbijooksmist finantsturgudel laiemalt, kommenteeris Danske Banki finatsuturgude Eesti üksuse juht Rainer Änilane.

Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi tabav kommentaar Kreeka maksejõuetuse stsenaariumile oli liikumine tundmatutel vetel. Otsapidi mõjutaks see nii ka Eesti investoreid. Kuivõrd selline sündmus võib raha hinda kallimaks teha ning üldist ettevõtluskeskkonda ettevaatlikumaks teha, siis potentsiaalne kaudne negatiivne mõju Eesti majandusele oleks. Otsene mõju oleks samas üsnagi tagasihoidlik kuivõrd kaubandussuhted Kreekaga on Eestil tagasihoidlikud.

Kreeka kriisi mõju on tunda just Kreeka varadega seonduvalt. Ateena börsi aktsiaindeks on juuniga kukkunud 17% ning indeks on sellega vajunud ka läbi jaanuaris ja aprillis leitud toetustasemete. 2-aastase Kreeka riigivõlakirja tootlus, mis aasta alguses oli 13% juures on praeguseks tõusnud ligi 30% juurde.

Vaatamata sellele, et turud hindavad aastases perspektiivis Kreeka maksejõuetuse tõenäosust väga suureks (1 aastane CDS kaupleb üle 80%), on finantsturud laiemalt sellele suhteliselt rahulikult reageerinud. Mais ja juunis on võlaturg näidanud küll volatiilsust ja langust ning ka Euroopa aktsiaindeks Eurostoxx 50 on mõõduka languse läbi teinud, ent Kreeka osa selles hindaks üsnagi tagasihoidlikuks.

Sellest turgude rahulikust suhtumisest võib välja lugeda, et turgude usaldus Euroopa Keskpanga võimekusse potentsiaalsel kriisi eskalleerumisel võimekalt reageerida, on üsnagi suur. Kindlustunnet aitab siinkohal kindlasti hoida nii Euroopa Keskpanga mahukam "tööriistakast" kui ka paari aasta tagune kogemus, kus piisas Euroopa Keskpanga nö verbaalsest interventsioonist, et turud maha rahustada.