Novembris 2017 alustatud kriminaalmenetlus Danske pangas rahapesu uurimiseks jõudis esialgsete kahtlustuste esitamiseni. Praeguseks kogutud tõendid viitavad sellele, et pangas kehtinud reeglid rahapesu tõkestamiseks olid pelgalt formaalsed ning neid ei täidetud. Samuti on alust arvata, et kahtlustuse saanud pangatöötajate tegevus oli mitteresidentidega tegelenud üksuses teada ning aktsepteeritud, teatas riigiprokuratuur.

Pressikonverentsil ütles riigiprokurör Marek Vahing, et palus prokuratuur arestida kinnipeetute vara. „Kahtlus on, et inimesed on võtnud oma tegevuse eest tasu. See summa küündib 1,5 miljoni euroni. Ehk see on see summa, mille osas arvame, et kahtlustatavad on kriminaaltulu oma tegevuses teeninud," sõnas Vahing.

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere sõnul oli Danske pangas toimunud aastatepikkune tegevus süsteemne ja koordineeritud. Eesmärgiks oli teenida tulu. Ta märkis, et kahtlustatavate hulk suure tõenäosusega suureneb.

„Rääkides koostööst Danske emapangaga saan öelda, et selle aasta jooksul on Taani teinud teavitusi 7500 kliendi ja ca 25 miljardi ulatuses tehingute osas,” sõnas Alavere.

Danske panga Eesti haru endine juht Aivar Rehe kinnipeetute hulgas ei olnud.

Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ning juhib riigiprokuratuur.

Danske pangas toimunud rahapesukahtluse kontrollimiseks on riigiprokuratuurile kuriteoteateid esitanud ka William Browder. Browderi esitatud materjalid kinnitavad informatsiooni, mis tolleks hetkeks oli kriminaalmenetluse käigus kogutud. Browderi esitatud info on lisatud kõnealuse kriminaalasja materjalide hulka.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et prokuratuur loodab kohtuasjaga kohtu ette jõuda nii pea kui võimalik.

Mõni aeg tagasi ilmnes, et kahtlustuse sisu puudutas altkäemaksu võtmist. Nimelt kahtlustati rida töötajaid selles, et neile maksid kriminaalse taustaga kontoomanikud miljardite eurode ulatusse küündivate summade liigutamise eest sularahas tasu "teenuste osutamise eest".

Kahtluse esitanud Taani suurim päevaleht Berlingske viitas novembris seejuures just kaheksale isikule, kelle suhtes on pooleli kriminaalmenetlus.