Juuli lõpus rääkis Karilaid, et läbirääkimistest fraktsioonide esimeestega sõltub, kas Danske rahapesu kaasust hakkab uurima spetsiaalne erikomisjon, või minnakse edasi õiguskomisjoni sees moodustatava töörühmaga. Karilaid vihjas toona, et erikomisjonid pole riigikogulaste seas just kõige populaarsemad, kuna neelavad maksumaksja raha ja ei ole minevikus tihti konkreetsete resultaatideni jõudnud.

Tundub, et läbirääkimised jooksid liiva, sest nüüd teatas Karilaid, et õiguskomisjoni formaat aitavat asjaga kiiremini pihta hakata ning andvat ka rahasäästu. "See formaat on kõige alalisem ja efektiivsem. Me ei kaota aega ning hoiame kokku maksumaksja raha (uurimiskomisjon jmt eeldavad eraldi loomist ja rahastamist)," sõnas ta.

Seadus ei luba

Erikomisjoni moodustamine võib tema sõnul kõne alla tulla vaid seaduses sätestatud juhul või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. "Sellise olukorraga praegu tegemist ei ole ja seetõttu on kaalumisel, kas otstarbekam oleks moodustada teemaga tegelemiseks töörühm või hoida seda õiguskomisjoni fookuses, tehes komisjonis perioodiliselt erinevate ametiisikute küsitlemisi/ärakuulamisi," märkis Karilaid.

Töörühma miinuseks on tema sõnul see, et tegemist oleks mitteformaalse moodustisega, milles osalemine oleks vabatahtlik ja mille ees poleks keegi ka aruandekohustuslik. Õiguskomisjon on seevastu ametlik riigikogu struktuuriüksus, millel on seadusest tulenevad ülesanded, õigused ja volitused seadusandlikuks initsiatiiviks.

Karilaid aga lahjendas plaanitavat tegevust veelgi, viidates, et kuna a) prokuratuur juba uurib asja ning sellesse riigikogu sekkuda ei saa ning b) valitsuses loodi aprillis rahapesu tõkestamise komisjon, oleks riigikogu poolne uurimistegevus "dubleeriv". "Pigem tundub mulle, et praeguses olukorras oleks kõige otstarbekam nii prokuratuuri kui valitsuskomisjoni tegevust õiguskomisjoni fookuses pidada, st küsitlemiste/ärakuulamiste kaudu parlamentaarse kontrolli all hoida," sõnas ta.

Karilaid presenteeris õiguskomisjoni kolmeosalist lähteülesannet järgnevalt:

1. Selgitada välja. missugused riiklikud instantsid töötasid Danske panga rahapesujuhtumis ebaefektiivselt?
2. Kui laialdane võib rahapesuprobleem Eesti krediidiasutustes olla üldiselt?
3. Korraldada parlamentaarse kontrolli tagamiseks laialdast avalikku ja riigi julgeolekuhuvi puudutavas rahvusvahelise rahapesu tõkestamise küsimuses Riigiprokuratuuri, Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni liikmete, samuti teiste asjaomaste isikute perioodilisi ärakuulamisi/küsitlemisi eesmärgiga analüüsida olemasolevat rahapesuvastast riiklikku organisatsiooni ja selle praktilist toimimist, selgitada välja probleemkohad ning töötada välja rahapesuvastast võitlust tõhustavad muudatused õiguskorras.