Danske tegevjuht selgitab, miks pangal Eesti ja Vene filiaalid on ja miks kunagine rahapesu enam nii kergesti korduda ei saaks

Taani suurima panga Danske Eesti filiaali kaudu liikus miljonite eurode eest Venemaa presidendi Vladimir Putini perekonna ja FSB raha.

Danske teatas põhjalikust juurdlusest, et saada "selge pilt, mis juhtus meie Eesti harus”. Finantsinspektsioon ähvardab aga menetlusega, et täiesti selgeks teha, kas Danske on nende eest infot varjanud.

Alates 2013. aastast panga tegevjuhina töötanud Thomas Borgen möönab värskes usutluses ajalehele Helsingin Sanomat, et nad usaldasid Eesti esindajaid liiga palju, aga neil polnud tollal toimuva kohta ka nii palju infot, et midagi kiiremas korras ette võtta.

Borgen kinnitab, et Eesti filiaal on praegu ka hoopis teistsugune pank kui rahapesu-süüdistustega seotud aegadel ("palju tervem"), ja et Danske ka üldiselt tegeleb majanduskuritegude ennetamisega oluliselt rohkem kui enne. "Selleks on meil tööl 900 inimest!"

Tegevjuht lisab, et Danskel on Eestis ja Venemaa filiaalid, kuna nendes riikides tegutsevad Soome ettevõtted tunnevad Danske teenuste järele vajadust.

Eesti haru tekkis 2006. aastal, kui Taani suurim pank ostis siin ära Sampo.