DELFI GRAAFIK: Vaata, palju tuleb töötasult makse maksta erinevates riikides!

Pole üldse ju võrreldav... Kui Eesti palgalt maksad 40,1%, siis elamiseks ei jäägi. Kui Saksamaa palgalt 55,5% siis saab ülejäävast rahast igal pool ilusti ära elada... Maksukoormus ei tohiks Eestis ületada 20%.

Kas ametiühingu bossid teavad, mitu % firma käibest moodustab see, mille saab maksta palgaks? Kas nad teavad, et kõigepealt makstakse riigile arve välja kirjutamisel "isetekkeline" käibemaks?
Oletame, et ettevõte maksab inimesele palka 100 eurot puhtalt kätte. Ja nüüd vaadakem seda, mida lihtinimene ei näegi ja mille nägemise võimalus talle pähegi ei tule. Lisaks makstud 100 eurole kannab ettevõte maksuametile üle:
töötukindlustusmakse 5,52 eurot;
tulumaksu 26,58 eurot;
sotsiaalmaksu 43,42 eurot;
ja kogumispensionimaksu 1,32 eurot,
Kokku siis makse maksuametile 76,84 euro eest. Ja pole mõtet rääkida, et see või teine makse läheb tegelikult ettevõtte arvelt – inimene saab 100 eurot ja maksuamet saab 76,84. Ettevõtte palgakulu on kokku 100 + 76,84 = 176,84 eurot ja kui tootlikkus ei suurene, ei saa ka sellest summast rohkem palka maksta. Oleks nagu sellega kõik? Aga ei! Järgmises vaatuses läheb inimene poodi ja ostab saadud 100 euro eest süüa, söötes ühtlasi riiki käibemaksuga, mis on (100 - 100/1,2) = 16,67 eurot. Ka see pole veel kõik. Ettevõte pidi maksmise alguseks tekkiva 176,84 euro (tegelikult küll pangateenustasude võrra rohkema) oma kontole saamiseks maksma ära „jumaliku isetekke“ põhise käibemaksu, mis oli antud summalt 35,37 eurot. Nüüd vast alles on üks ring täis saanud. 176,84 eurost erasektori töötajate tööga loodud rahast saab riik 128,88 krooni ehk peaaegu kolmveerandi (72,9%, kui jätta aktsiisid, trahvid ja viivised välja) millest 35,37 eurot peab olema eelmise perioodi jääk või kui eelmist perioodi ei olnud, siis lihtsalt „tekkinud“ osa.
Ja selle juures rääkida tööandja ahnusest.... :-)

Küsimus on maksubaasis.
1. Käibemaksu maksubaas on netosumma ehk kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta. Kui purk mett maksab poes 10 eurot, siis netosumma saab, kui teha tehe 10/1,2 = 8,33 eurot.
2. Kui nüüd võtta 20% 8,33 = 1,67 eurot.
3. Seega, saamegi, et netosumma (8,33) + maks 20% (1,67) kokku annavadki brutosumma ehk 10 eurot - see sama summa, millega kaupmees poes klientidele mett müüb.

Kui kommentaaris toodud näites minna arutelu algusesse, siis alguses on maksubaasiks 176,84 eurot (see summa peab netos kaupmehel olemas olema, et pärast palkade ja maksude maksmist omadega nulli tulla). Seega "avansiks" tuleb siin käibemaksu arvestada 20% sellelt summalt. Järgmises tehingus on maksubaasikas aga juba netopalk (100) jagatud 1,2 ehk 83,33 eurot. Seega arutelu peaks klappima. Näide on loomulikult äärmuslik, kuid seda taotluslikult - et põhimõte must-valgel avalduks.

Pealegi, täpne maksumäär - on ta nüüd 39%, 49%, 63% või 73% ei olegi nii tähtis. Eesti (ja kogu ülejäänud "arenenud" maailma) maksusüsteemi analüüsides võib jõuda hoopis hullema järelduseni, mis avaldub ka toodud näites. Nimelt toimub nii tootmise kui tarbimise lõputu maksustamine. Tegemist ei ole paljuräägitud nn. topeltmaksustamisega, vaid pigem siiski lõpmatukordse maksustamisega. Fakt on see, et tänane maksusüsteem töötab ühesuunaliselt - kogu "erasektori" raha kogutakse lõppkokkuvõttes "riigisektorile". Seejärel saab "riigisektor" seda raha kas sobival hetkel "ära peita" ning sellega suuremaid või väiksemaid kriise tekitada, või siis jälle "sordiini" alt vabaks lasta, et hetkeliselt "turgudel" eufooria valitseks. Igal juhul jäävad aga "heldeteks" ja "tänuväärseteks" rahajagajateks need, kes ise tööd ei tee, kuid kellele on kinnistatud monopol töötegijatelt makse koguda (jälgige vaid inimeste väärastunud kõnepruuki a´la "valitsus tuli rahaga appi", "Euroopa Liit aitas teostada", "kohaliku omavalitsuse toel" jne). Võõra rahaga on ju hea majandada ning ehtida end võõraste sulgedega - ei tunneta töö raskust raha kogumiseks, küll aga võimaldab puhanud hea-elu ilme väliselt särada. Kuid see on juba eraldi teema.

Mis siis on lahendus - maksud kaotada? Ei - maks on ühishüve loomiseks vajalik, kuid ühishüve loomine ei ole enam ammu tänase maksusüsteemi mõte. Pigem on tänane maksusüsteem ühes rahasüsteemiga reaalse töö tegijate lüpsimasin. Lahenduseks on rahasüsteem, kus isik saab raha omandada ja süsteem raha ringlusse lasta vaid objektiivselt tõestatud ja ühiskonnale kasuliku tööpanuse eest. See peab toimima umbes nii, nagu korteriühistu üheainsa arvega kogub korteriomanikelt kokku kommunaalmaksed. Muide, isegi TÜ majandusteaduskonna vanemteadur Ott Toomet selgitas selge ja läbipaistva ühe-maksulise maksusüsteemi olemust ja eeliseid Eesti innovatsiooni ajakirjas "HEI". Artikli all oli rahandusminister Ligi kommentaar, kes muidugi leidis, et muutusi pole vaja ja et praegune süsteem on hea küll. Õigus, kuid targu jättis ta mainimata, et mitte "erasektori" jaoks.

Missuguseid makse siin mõeldud on? Meil tööandja maksab sotsiaalmaksu 33 % palgast, töötaja 21 % tulumaksu, peale selle veel töötuskindlustus... Mida siin üldse võrreldakse? Nendes riikides on kõrge maksuvaba tulu ja astmelised maksud. Meie maksame tulumaksu minimaalpalgalt. Kuidas saab neid üldsegi võrrelda?

Ää aja jama. Töötaja enda pensionile minnes, on see raha juba ammu kulutatud praeguste pensionäride poolt ja endale võivad tulevikus jääda vaid tühjad pihud maksumaksjate vähesuse tõttu. Ka haigekassast saad raha vaid siis, kui oled haige. Mõnikord ei saa siis ka, sest raha ei jätku.

Huvitav, Tšiili valitsus oma 7 protsendiga polegi veel nälga surnud. Äkki on igal ministril oma isiklik kasvuhoone või kapsamaa?

kuna enamuses riikides on esmatarbekaubad kas käibemaksuvabad .. või väiksema käibemaksuga...siis tegelikult on me maksuprotsent kõrgem.....

Eestlased peaks tõsiselt huvituma, kelle tasku nende maksuraha hetkel läheb... Sotsiaalteenustena tuleb seda proportsionaalselt tagasi ju palju vähem, kui paljudes teistes sarnase maksukoormusega riikides.

Tegelt on see ju kordusteema paar päeva tagasi avaldatud delfi samasisulisele teemale. Selle pingerea aluseks on võetud nn töötasufond ettevõtja poole pealt. Minu arvates on see ei ole nii huvitav teema kui seda on maksustamine töötaja ehk töövõtja poole pealt (sest töötaja poole pealt vaadatuna oleks Eesti vaieldamatult euroopa nr 1, kui võtta aluseks summad, mis muudes euroopa riikides üksikisiku tulumaksustamise seisukohalt täiesti maksuvabad on).

Kas kuskil on olemas tabel mis näitab palgataset nendes riikides? Kardan et Eesti oleks halvemuse mõttes tabeli lõpus või ma eksin?

liitke sinna veel 20 % käibemaksu,siis veel aktsiisid ka ja vaadake palju välja tuleb.
siiski võiksid maksud ka 99% olla kui selle ülejäänuga normaalselt elada saaks

kuidas see 40,1% on arvutatud??

No muidugi ei ole Kreeka andmed saadaval. Seal ju makse ei makstagi.

info eest! Tšiili, hoia alt, eestlased tulevad!

Eesti andmed on selgelt kokku valetatud. Kui arvestada ostetud tarbekaubalt veel käibemaksud ja aktsiisid, mille tavakodanik ettevõtetele kinni maksab, siis on maksukoormus umbes Eestis tavakodaniku maksukoormus umbes 70%. Ettevõtete maksukoormus on arusaamatu, sest need kandivad erinevate skeemidega enamuse tulust välismaale.