„Mul seisab täna õhtul ees kohtumine oma Eesti kolleegiga. Vaatasime Ansipiga, et meie kaubavahetus ulatub miljarditesse dollaritesse, mis pole sugugi vähe,“ ütles Medvedev äsja lõppenud pressikonverentsil. „Kui jätta kõrvale ideoloogilised erimeelsused, siis on võimalik anda tõuge teistele suhetele näiteks majanduslikele. Ma usun, et me teeme seda.“

Venemaa peaminister ei toonud kahe riigi suhetes esile ühtegi suurt takistust ja kinnitas, et kahepoolsete suhete aluseks ennekõike mõlema riigi kodanike huvid. „Tähtis on, et inimesed võidaksid sellest,“ lausus ta.

Medvedev tunnistas, et Eesti ja Venemaa poliitilised suhted pole kõige paremad ning teatud aladel on need isegi külmutatud. Eesti vastuseisu Nord Streami gaasitrassi ehitamisele nimetas Venemaa peaminister majanduslikuks, mitte poliitiliseks erimeelsuseks. „Kui ei taheta sellest kasu saada, siis kasu saavad teised,“ lisas ta.

Dmitri Medvedev ja Andrus Ansip kohtuvad täna õhtul Peterburis Corinhia Nevsky Palace hotellis toimuval Läänemeremaade peaministrite keskkonnakonverentsil. Tegemist on Eesti ja Venemaa peaministrite üle aastate esimese planeeritud kahepoolse kohtumisega.
Suurimaks edusammuks Eesti ja Venemaa suhetes võib pidada piirilepingu konsultatsioonide hiljutist alustamist.

Erinevatest ajalootõlgendustest tulenevad lahkhelid on seni kahe riigi suhteid vaid teravdanud. Eestis kardetakse, et Tartu rahulepingu eiramine Venemaa poolt tähendab meie riikluse kahtluse alla seadmist. Venemaal seevastu kardetakse, et Tartu rahulepingu rõhutamine tähendab NATOsse kuuluva Eesti territoriaalseid nõudmisi nõukogude ajal Eesti küljest lõigatud Petserimaa ja Ivangorodi suhtes.

Õli tulle valamisena on seni mõjunud samuti erinevad nägemused venekeelsete elanike integreerimisest Eesti ühiskonnaellu. Seejuures võib suhete muutumise valmisoleku märgiks pidada ka asjaolu, et Venemaa pole Eestit kritiseerinud selle pärast, et seni vaid vene keeles haridust jaganud nn vene koolides hakatakse 60 protsenti aineid õpetama eesti keeles.