Ametlik grivna kurss on 16.44, aga valuutaputkas vahetades saab euro eest 17.30. Suured pangad hoiavad näiliselt Ukraina valuuta väärtust kõrgemal, kuid ega nende ametliku vahetuskursiga kõva valuutat osta ei saa. Grivnade müümine on üldse probleem ja kui keegi on valmis seda ostma, tuleb näiteks euro eest välja käia ligi 19 kohalikku.

Nii ongi raske öelda, kas mingi asi on odav või kallis. Eesti hindadega võrreldes sageli ikkagi odavam, kuid olenevalt, kas maksad kaardiga või sulas (ja kui sulas, mis kursiga selle said) kõigub hind 5-10%.

Võtame aluseks ametliku kursi ümardatult (16.5)  ja vaatame hindu Novuse kaubandusketis, Eesti mõistes Selveris. Ehk kvaliteetses hea valikuga poes, kus allahindlused (Aktsia) võib tagada soodsa hinna, aga kohalikest säästukatest saab odavamalt.

Rammusaks suure perekonna õhtusöögiks võiks osta kilo sea sisefileed hinnaga 64,99, (3,94 eurot) lisaks kilo kartuleid 3.49 (0,21 eurot) ja sibulaid (tagavaraga) 2.99 (0,18 eurot). Tervislikumaks toitumiseks lõhet 235.99 (14,3 eurot)ja riisi.

Coca-Cola 1,5-liitrine pudel maksab 12.69 (0,77 eurot), mineraalvesi 7.29 (0,44). Munad karbis 18.62 (1,13), üksikult kilekotti panemiseks 12.60 (0,76) kümne muna eest. Jahu (ärge sorti küsige!) 2-kilogrammine pakk maksab 11.20 (0,68). Kapsa saab kätte 6.99-ga (0,42) ja piimaliitri eest tuleb välja käia 9.99 (0,61) (ja siinjuures polnud vahet, kas rasvasisaldus on 1% või 2,5%).

Pikkadest alkoholiriiulitest saab kohaliku lahja heleda õlle 6.99 (0,42) eest, liiter vene või kohalikku joodavat viina maksab 89.99 (5,45). Veiniga on keerulisem, sest võib uskumatult mõistliku hinna eest saada head punast või valget, aga samas on osad ka Eestis tuntud margid suhteliselt kallid. Näiteks (ei midagi erilist) B/G Savingnion Blanc maksis 179.99 (10,90).

Veinivalikus jääb Eestiga võrreldes silma ka suurem kohalike ja Gruusia veinide osakaal. Lisaks on valikus rohkem magusaid ja poolmagusaid viinamarja joogikesi ning mingid veidrad vahuveinid. Veinikultuur pole siia veel jõudnud.

Kokkuvõttes on Eesti mõistes toit odav, aga tuleb arvestada, et tavaline pension on 1200 grivnat (72,72) ning miilitsa ja õpetaja palk on umbes 4000 (242,42). Nii napibki kauplustes ostjaid ja suure osa toidulauast kaetakse turult ostetud (või ise kasvatatud) kohaliku toodanguga.

Kuid hoolimata kitsikusest märkan ka Kiievis uut trendi. Korjanduskastidesse pannakse raha ja korvidesse toiduaineid nende jaoks, kes on veel suuremas hädas. Poekett Novus teatab, et nende kaudu on läinud 2 tonni toiduaineid idarindele. Kui riik ei suuda, siis kodanike ja erasektori abil suudetakse vähegi toetada neid, kelle jaoks euroopalikus ostukeskuses ostukäru täita tundub kättesaamatu unistus.  Kui poleks seda, ei saaks Kiievi toidupoodides arugi, et sõda käib.