DELFI VIDEO ja FOTOD: Vaata, kus ja kuidas toodetakse Armeenia kõige tuntumat konjakit!
Konjaki tehasesse sisenedes ja sissehingates haistab nina koheselt hapukat, kuid samas pehmet ja aromaatset lõhna. Kuni 70 aastastes vaatides, just nii kaua võivad nad kasutuses olla, laagerduvate konjakite vanus ulatub mõnest aastast pea poole sajandini.
Konjakid toodetakse viiest valge viinamarja sordist, mis pärinevad peamiselt Armeenia kahest piirkonnast - vanemast Araratist ja hiljem kasutusele võetud Tavushist. Vanim, eelkõige näituse eksponaadina kasutatav seitse aastat laagerdunud konjak pärineb aastast 1902.
Kõige kalleim müügil olnud konjak maksis kaks miljonit drami ehk üle 3700 eurot.
1887. aastal asutatud ettevõttes toodeti mullu 7,4 miljonit pudelit Armeenia konjakit. Enamus ehk 89% sellest eksporditi kokku ligi 28 riiki ning teeniti tulu üle 19 miljardi drahmi ehk ligi 36 miljonit eurot.
