NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
16.07.2018 19:13
..eks seda tootlikust tuleb jagada otsustajatega..muidu objekti endale ei saa....
    17.07.2018 13:21
    selle sotside ja keski digohüppe tegemiseks kehtestavad nad järjekordse maksu, ettevõtlusaktsiisi. kõigepealt aktsiis kokku koguda, raha kulutada “tasuta” asjadele ning siis süüdistada teisi digihüppe nurjumises.
    18.07.2018 00:09
    Paberirullid joonistega Ehitusplatsil on tunduvalt odavamad kui Tellise või Paneeliga purustamatud arvutid ja nende ekraanid! Tolm, vesi jne rikuvad arvutid mõne nädalaga ja rikkumiskindlad arvutid maksavad varandusi! Nii et kus see Raiskamine siin on? Lisaks tuleks siis Müüriladujale-Krohvijale.Maalrile ka Digitaalskeemide lugemise oskus õpetada ja tunduvalt rohkem palkagi maksta Oskuste eest!
16.07.2018 20:41
Kui juba digi siis võiks otsustamise kah anda rahvale, mitte paksudele ametnikele. Ametnikud on nii paksusk ennast söönud tänu prisketele kilekottidele.
16.07.2018 21:58
Digihüpe igas valdkonnas on juba hüpatud.
Igal objektil on hulganisti digihüppajaid, kes on oma nutitelefonisse hüpanud.
    17.07.2018 09:05
    digi võõramaalasi objektid paksult täis...eriti riigi tellimusel...konid hambus vene jaamadega raadiaod üürgavad üle objektide....seda digi või mis ta oli tiigrihüpet on juba küll ja küll...tiigegi olevat vahepeal ära surnud...ärma kloyn üritas ikka muule maailmale seda muinasjuttu puhuda aga ennäe...ei usuta ikkagi...on ikka põikpead küll...paberimajandus on hullem eesti riigiasutustes....hullem kui veel nõuka ajal...
16.07.2018 22:14
Mingi tibin teab, et kogu ehituse valdkond on stagneerunud ja peab hüppama hakkama. Et siis mida?
    17.07.2018 08:17
    hea lüps, hea lüps!
    17.07.2018 08:32
    aga nii on, nagu digi kasutusele tuleb, siis kohe läheb kolmandiku jagu vähem betooni ja ehitajad enam palka ei küsi, pole vaja lihtsalt, digi teeb kogu töö ära. Tõsisemalt, kogu jama hakkab ikka inimesest pihta ja vahet pole, millised töövahendid käepärast. Riigi piiri ehitamine läheb esialgsest 3x kallimaks ja mingi digi poleks siin aidanud. Puudulik või olematu läheülesanne, eelarved tehakse enne seda, kui projekt on valmis ja järku tuleb mingi müstiline digi ja fixab asjad ära. Enamus projekte tehakse juba ammu digis, sh BIM, jne, mis siis nüüd järsku muutuma peaks.
    17.07.2018 16:11
    Kaldun arvama, et see digijama teeb enamuse inimeste elu mitte lihtsamaks vaid keerulisemaks ja kokkuhoiu asemel tuleb kulusid juurdegi. Arvestamata milliseid võimalusi pakub see igasugu pahatahtlikele häkkeritele jms tüüpidele. IT-tegelastel on muidugi kasud sees.
17.07.2018 07:09
ilus jutt mis reaalsusesse rakendumisel uputab inimesed bürokraatiasse ja arvutiprogrammidesse, ning mis uute normide punktuaalsel rakendamisel jooksutab hammasrattad kokku nii ehitajatel kui ka tellijatel.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    17.07.2018 14:27
    teemaks ei ole 3d printimine vaid digibürokraatia. täna esitad sa ehituse käigus (kui esitad) lisaks süstematiseeritud, digiallkirjastatud ja ehitusregistrisse üles laetud (juba see jooksutas paljudel tegijatel juhtme kokku) dokumentatsioonile ka neljas eksemplaris paberil eelprojekti, põhiprojekti, tööprojekti ja teostusdokumentatsiooni. esmapilgul kõlaks ju loogiliselt et seaduse jõuga võiks keelata teiselt osapoolelt pabereksemplaride tellimise - printigu ise kui metsa tahab hävitada.
    reaalsus on aga selline, et juba olemasolev bürokraatia on reaalsuses ajuvaba ja haldamine peaaegu võimatu. ja looda saa et see diginduse võimendamine midagi lihtsamaks teeks. täna nõutakse paljudel objektidel teostusdokumentatsiooni enne kui on selge mida ja kuidas ehitatakse ja mida Tellija üldse tahab või mille saamiseks tal õigust ja raha on - ehituse käigus valmib seda digijama juba niigipalju, kusjuures sjooksvalt nõutakse (kui nõutakse) et sa esitaksid iga muudatuse kohta korraga põhiprojekti, tööprojekti ja teostusdoki - järelvalvel olevat siis hea võrrelda et kõik failid on sama sisuga (jõuab ta jee vaadata) - õhtul saad muudatused teada, hommikul öeldakse näiteks "betoonimeestele" et hakake valama, lõunaajal saab tellija kaineks ja mõtleb välja uue mõtte, räägib läbi ja õhtuks saadetakse sulle uus kiri et hakka öösel uuesti projekti, tööjooniste ja teostusdokiga pihta (ja betoonimehed saavad öösel juba lammutama hakata et oleks kuhu hommikul uuesti ehitada). varem kui asi oli ainult paberil siis selline tempo ja lollus võimalik ei olnud. nüüd mida digimaks see ehituse värk läheb seda võimatum raha põletamine ja raiskamine käib.
    17.07.2018 16:19
    jajah. Tead kui palju on projektides sees vigu? Mõnikord saab isegi purjus kalevipoeg aru, et asi pole õige. Sinu "suur 3D betooniprinter" ei pruugi sellest aru saada. Prindib midagi valmis ja pärast selgub, et pole selle kolakaga muud midagi teha kui maha lammutada. Aga edu sulle ja 2le itimehele ehitamisel. Ilma igasuguste ehitusalaste teadmisteta.
    18.07.2018 07:06
    Kas see Tartu Tagurpidi maja on reaalselt elatav kahh või puhas raiskamine ja Inimliku Lolluse Musternäide? Ehk oleks selle ka võinud Digis , mitte päriselt ehitada?
17.07.2018 07:23
naljariigis pole selliseid poliitikuid, juhte, kes oleks võimelised ökonoomselt majandama !?!? Kõik ainult põletavad max. äkki homme enam ei saa !?!?
17.07.2018 07:34
Pangu oma e-junnist eesti riik toimima. Siiani on isegi suurtel maanteedel kohti kus levi puudub ja tehku maanteameti koduleht inimlikuks. Enamus riiklikult hallatud kodulehti näevad välja nagu tittede soperdised. Mingit infot taga otsides leiab enamusel kordadel hunniku kasutut s*tta
    17.07.2018 10:25
    Nõus. Toon näiteks eesti.ee, mis laadib oma teavet nii kaua, et arvuti vahepeal peatab ühenduse. Arulage struktuur, võimetu server. Ja kui midagi kätte saadki, siis ikka ei saa teada, kas mõni retsept on tulnud või mitte. Ka seda mitte, mida perearsti juurde jäetud analüüsidest edasi sai (läksid üldse edasi või tehti 'platseebo'na?), rääkimata sellest, mis nende tulemused on.

    Mage värk, seltsimehed riigiametnikud!

    '60-tel oli partei (Moskvas asuvas ladvikus) suur unistus, et tuleb arvuti ja paneb plaanimajanduse käima. Mingi arvuti tuli, aga see ei tahtnud isegi käia ja selgus, et perfokaartide haldamine käib üle jõu, rääkimata sellest, et arvuti teeb siiski seda, mida inimene on osanud teda tegema panna.

    Praegu on samamoodi: kõik on pooleli, aeg ajab takka ja jooksu pealt parandatakse vigu või jätkatakse pooleliolevat projekteerimist.Teada on vaid esialgne riigihanke summa, kuid kui see kordades tõuseb, pole kah lugu. Firmasid saab meil ju luua toolilt tõusmata ja tunniga on uus tehtud (vaid Rein Langi unistus on täitunud ...).
17.07.2018 07:54
loogiline, et lisandväärtus on 2x väiksem kui hinnad on 2x väiksemad, aga tarkvara ja vahendid maksavad ja kõik kulud on euroopa hinda.
17.07.2018 07:56
Põllumajandustoetused on ka Eestis väiksemad kui mujal Euroopas. Meie põllumees ostab kütust ja traktoreid ja seadmeid sama hinnaga kui mujal euroopas, kaupa müüb samuti sama hinnaga või odavamalt, aga mujal Euroopas on riigi toetused suuremad ja loomulikult tänu toetustele on mujal Euroopas põllumehe antav lisandväärtus suurem!
17.07.2018 08:16
Tehke algatuseks ehitisregistrist normaalne töökeskkond.
    17.07.2018 08:50
    40m2 sauna ehitamiseks esita andmeid nagu hakkaks korrusmaja ehitama. Mõtetult keerulised faili nimed, jne. Mida keerulisem on süsteem, seda kulukam ja halvasti hallatav. Ja dokumenid ikka pdf, digi my ass
    17.07.2018 16:37
    aga tegelikus elus ei ole ehitusvaldkonna piduriks mitte vähene digi vaid ülisuureks ja mõttetuks paisunud bürokraatia. Ehitusvaldkond paraneks, kui juba kehtestatud normidest 9/10-kku lihtsalt ära kustutada. Aga selle nn digitaliseerimise käigus on karta pigem vastupidist. Tuletagem analoogiana meelde kui 90-ndatel tulid arvutid ja räägiti paberivabast kontorist. Mis juhtus tegelikult? Paberite tootmine suurenes hüppeliselt. Anna lollile arvuti + printer, ja tuleb.
17.07.2018 08:18
Selle digiga saab veel rohkem riiki lüpsta!Järjest vöib lugeda,et digitaliseerumisega on läinud petetavad summad suuremaks.
17.07.2018 08:29
Kaagutaja-Kadri uus tiivasirutus?? IRW
17.07.2018 08:47
Sellel alal töötavana on mul pikema aja jooksul kujunenud arvamus, et antud seltskonna poolt esindatakse küll üsna kitsast, kallutatud ja piiratud nägemust tegelikust "digiehitusest", seega tuleks selle sõna defineerimine ja sisustamine kõigepealt ära teha sõltumata sellest seltskonnast, kes seda praegu söögi alla ja söögi peale igalpool kuulutab, nagu mingit pühakirja.
"Digiehitus", "Raiskamine", "Ülikoolidega koostöös", "BIM", "Ehitise elukaar" jne iseenesest õigete terminite kasutamine selle seltskonna sõnavõttudes teenib antud juhul kõike muud, kui protsessi tegelikku parandamist. Analoogia tekib pigem sooda-meditsiiniga, kus igal pool ka korrutatakse libaväidete kohta, et need on "teaduslikult tõestatud". Kas olete mõelnud, et kui see seltskond on antud terminitega tegelenud juba vähemalt 15 aastat, siis ei eksisteeri küll ühtki tõsiseltvõetavat põhjust, miks meie riigis on endiselt, tänase päevani puudu toimivad eelarvestuse ja mahuarvutuse konkreetsed reeglistikud, ehitise osade tegelikkust arvestav klassifikatsioonisüsteem, ehitise konstruktsioonielementidele ja mahunäitajatele baseeruv koondühikuhinnetepõhine hinnastamis ja hinnakontrollisüsteem, ehituse rahvuslikud kvaliteedinõuded (ja neile tuginev tõlgenduspraktika ja ehitusvigade register), ehitusnormide ja nõuete indekseerimis ja -otsingukogumikud, ehitusgraafikute kujundamise baasreeglistikud jms elementaarsed tööriistad, mis lääne ja skandinaavia keskkonnas on ammu olemas, riigi poolt arendusega toetatavad ja suurepäraselt töötavad, aidates tegelikkuses teostada seda, mida seltskond nimetab näites "suureks kokkuhoiuks". Põhjus asjade puudumiseks on tegelikult imelihtne. Meile on aastaid aetud ilusate terminite sildi all tegelikult parast ja seosetut plöga - seltskonna jutu tegelik eesmärk on "pumba juures pesitsemine", teema monopoliõiguse kahmamine ja sealtläbi igasuguste kasulike projektikeste, koolituste, suhteliselt seosetu info puistamine ja muu jampsi korraldamine. Sekka muidugi tehakse ka törtsu võrra sisu moodi tööd, kui aega üle jääb või mõni seltskonnast osutub vastutustundlikumaks. Vägisi meenub siin analoog Tallinna taksonduse ja taksomaffiaga: linn on 20 aastat rääkinud selle "korrastamisest", aga tegelikult selgub, et niiväga ei tahetagi korrastada, sest segases vees on ju parem suuri kalu püüda. Siin samamoodi. Seega, tegelik digiehitus algab TASUTA ja ÕIGLASE info jagamisest ja koondamisest ja riigi poolt toetatud tegevustest nendele kes tegelikku ehitust veavad- ettevõtted, huvigrupid, tellijad. Kui baaslahendused paigas, eks siis või ajapikku peenhäälestada "raiskamise" vähendamisega, elukaare timmimisega jne, kui siis protsessis veel midagi korrastada on. Seni aga on minu arvates alustatud täiesti tüüpiliselt valest otsast: suletud info, ehitusringi tilgutatakse seda vaid siis kui oled oma poiss "klastris", maksad koolitamise eest, või hakkad rääkima suure suuga samal moel, siis justnagu usutakse et tegeled "digiehitusega".
17.07.2018 08:47
Kaagutaja adolfi tiivad kärbitud ei lenda enam
17.07.2018 08:50
Pikk jutt sitt jutt
17.07.2018 08:57
seda reguleerimist on selgelt liiga palju ,nyyd tuleb raha tassida mingitele tunnustatud tegelastele,iga paber maksab
17.07.2018 09:05
Kogu artikkel oli suht sisutühi - ümmargune jutt.
17.07.2018 09:11
pole teemasse aga kuni 30 m võiks ilma ehitusloata ehitada
17.07.2018 09:12
digihüpe,see tähendab tavaliselt vastupidist räägitule ehk et odavamaks midagi ei lähe.Sama mis meditsiinis.

100 aastat tagasi oli suurem tootlikus kui täna ja paljud selle aja väärikad majad seisavad tänaseni(ja maksavad palju)Täna on lihtsalt 5 ehitusmehe kohta 5 bürokraati kes midagi ei panusta ja ootavad käsi pikal.
17.07.2018 09:29
Ehitada ei saa digitaalselt. Jah, ehituses kasutatakse digitaalselt vormistatud digiallkirjaga projekti.
Kahjuks on projektid vigased ja neid tehakse pidevalt ümber. Kõigil on kiire ja tööprojekti ei tellita, vaid ehitatakse pühiprojekti alusel. See on tavapraktika, sest kui on raha olemas, siis on kiire valmimisega. Inimesed on erineva digitaalse tasemega ja digiarendused nõuavad programme, kuid need on litsentsidega seotud. On küll vabavar, kuid ka seda peab oskama kasutada. Paberil on väljatrükk mõõdus ja probleemi pole. Töömehel on vaja joonist, kui ta seda juba lugeda oskab, siis on asi korras. Eesti keelt polegi vaja, aga et töömees hakkaks tahvelarvutiga projektiga vaatama läheb aastaid või BIM jälgima arvutist. Millal lõpeb see kommunikatsioonide üksteise sisse ja läbi teiste kommunikatsioonide projekteerimine, jah BIM -iga ehk tõesti. Kuid, kas BIM tegi projekti odavamaks ?
Korrektne projekt teeb odavamaks ehitamise, mitte digitaliseerimine.
    17.07.2018 11:09
    Tahvlist on igaljuhul kogu projekti palju raskem hoomata kui suurelt paberilt, mis siis ,et saad suurendada ja vähendada , teinekord on vaja näha asju laiemalt ja korraga ,et ei tekiks uut kilplase ajastut.
    Digitaliseerimisega peaks üritama jõuda punkti mis muudab altkäemaksu andmise hästi keeruliseks - see on põhi kokkuhoiu koht ehituses!
    17.07.2018 11:11
    TO projekteerida saab
    Uzgorod ,yks ungarlaste linn mis ,,langes ,, venelastele .Elavad seal siiski veel ungarlased .Maja ehitatakse ,seinad juba olemas .igas toas on neli suurt ,paksust paberist ,,palakat ,, .Iga palaka peale ,kantud varvi-toonid , et oleks vaadatav ,missugune peaks sein olema ,peale too lopetamist .Mees vaatab seda palakat ,ja tootab ,ajakadu ,pea-aegu null .Ja need ,,Palakad,, on iga seina jaoks ,sest ungarlased vahel , kannavad ornamente ja jooniseid seintele ja seal peavad toonid ,,klappima ,, ,omavahel . Nyyd meie Stenbock-i maja seintel olevad makerdused ,mis pidavat olema meie suurmeeste-st tehtud pildid ! Ja Tartu Ylikooli Raamatukogu korval olev hunnik torusid ,mis pidavat kujutama ,mingit semiootikut ja hunnik maju linnades ,millised on maaritud Ford-i lause kohaselt : ,, Voite saata auto ,ykskoik ,mis varvi kui see varv on must !,, Teadaolevalt ,teoorias ja ka praktikas ,,musta varvi ,, pole olemas ,vaatmata sellel ,et see olevat ,,moes ,, !
    17.07.2018 15:28
    Noorte projekteerijate (eriosad) suurim viga on see, et kõik tahetaksegi digitaalselt teha. Üldpilti ehitisest omamata hakatakse kusagilt nurgast peale. Kokkuvõtteks tuleb jabur lahendus ja loomulikult tegija ise ei taipagi, miks. Projekt on looming ja parim lahendus tekib ikka haarates pilguga kogu joonist. BIM on hea, aga väiksematele üleloomulikult kallis. Kõige juhmim oleks aga "seadused" programmi kaasata nii, et neid muuta ei saa. Standard ei ole seadus ja sellest võib põhjendatult teisiti lahendada. Ehitaja võib ju mingisugust lõiku tehes ka tahvelarvutist seda teha, aga kuna tegu on ohtliku tööga, siis ei kujuta ette, et pead veel seadmega kusagil opereerima. Tervikust peaks ka arusaam olema ning seda ilma väljatrükita ei saa.
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega