NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
16.07.2018 20:24
Ja kuhu läheb kokkuhoitud raha. Kas miskit läheb selle tulemusel odavamaks.... vaevalt.
16.07.2018 21:34
ja siit ta tuleb... suur riigi poolne abi... aidatakse riigi poolt nõutud digitaalseid aruandeid veelgi tõhusamalt digitaliseerida.... Ei suuda aru saada, kuidas riik abiks saab olla ehitus protsessis? Seni on riigi huvi vaid maksud ja igasugune risti rästi aruandlus ja statistika.
17.07.2018 00:49
Olen seda digihüpet ehituses näinud - arhitektil oli kõik digi ja projekt muutus ehituse käigus jooksvalt, ka sealt, kuhu eelmise variandi järgi ette nähtud betoon juba ära valatud või müürid laotud. Digis hõlpsalt tehtud muudatused nõudsid ellu viimiseks üksjagu raiskamist juba tehtud tööde ümbertegemise näol. Mis see fibost laotud seina nihutamine 20 cm siis ära ei ole - vaat projekti peal jäi tänu digile ära suur ja vaevaline ning ressursse raiskav ümbertegegemine, sest projektil seina nihutamine käis mõne hiireliigutusega...
    17.07.2018 08:14
    täiesti nõus Ukuga. mul endal sarnane kogemus transpordi alalt. suure digitaliseerimisega on tekkinud olukord, kus sama töö tegemiseks kuluv aeg on tänu "õnnestunud digitaliseerimisele" ca 2 korda pikem. ehk siis tööd mis varem said tunniga tehtud nõuavad nüüd 2 tundi... kus see kokkuhoid siis on?
    17.07.2018 08:48
    Digis hõlpsalt tehtud muudatused nõudsid ellu viimiseks üksjagu raiskamist juba tehtud tööde ümbertegemise näol.

    Mida teab müüriladuja projekteerimise protsessist ja sellest, millise osa kogu kuludest projekteerimine moodustab?
    17.07.2018 23:14
    Kui mina ülikoolis ehitust õppisin, oli rusikareegel, et projekt(eerimine) maksab u 10% objekti maksumusest. Aga eks see oleneb palju ka objektist.
17.07.2018 14:09
Lennukiehituses arvati ka et kui "paberiajastul" võttis lennuki arendus valgest paberist esimese kommertslennuni ck 15 aastat, siis arvutiajastul teeb põhiosa inseneritööd arvutid aastaga ära. Ja teebki- ainult et bürokraatia, normide ja kooskõlastuste maht on kasvanud tasemeni, millest läbi närimiseks läheb üle 15 aasta.
Ega siis see et arvutid inseneride "mustatöö" kiirelt ära teevad, ei tähenda et ametnike aina paisuv armee oma ameti/palga õigustamiseks uusi bürokraatiatakistusi ja norme välja ei mõtleks.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega