Digilõhe noorte ja eakate vahel Eestis väheneb
Koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes neli protsendipunkti, teatas statistikaamet.
Koduse interneti kasutamise võimalus oli peaaegu kõigis lastega leibkondades (98 protsenti) ja kolmveerandil (78 protsenti) lasteta leibkondadel.
Kõige vähem oli internetile kodust ligipääsu omajaid üksi elavate täiskasvanute seas (71 protsenti), kuid just nende hulgas on kodust internetiühendust omavate inimeste arv viimase viie aasta jooksul enim – poole võrra – suurenenud.
Kuigi internetile ligipääsuga kodudes on endiselt valdavad juhtmega või juhtmeta püsiühendused, on viimase kahe aasta jooksul püsiühenduste osatähtsus kodudes kahanenud, andes teed mobiilse interneti levikule.
2014. aasta esimeses kvartalis kasutas mobiilsidevõrgu kaudu internetti 61 protsenti kodust internetiühendust omavatest leibkondadest. 2010. aastal oli neid kõigest 6 protsenti.
Arvutit ja internetti on kasutanud 84 protsenti 16–74-aastasest elanikest. Internetti kasutanute osatähtsus kasvas võrreldes möödunud aasta sama ajaga viie protsendipunkti võrra.
Kuigi vanemaealised kasutavad arvutit ja internetti noortest vähem, on lõhe noorte ja vanemaealiste internetti kasutanute osatähtsuse vahel siiski aasta-aastalt vähenenud.
55–64-aastastest oli internetti kasutanud 70 protsenti ning 65–74-aastastest 44 protsenti, seejuures on internetikasutajate osatähtsus nendes vanuserühmades suurenenud aastaga enim, vastavalt 7 ja 13 protsendipunkti.
Kasvanud ka kasutamise sagedus
Peale internetikasutajate arvu suurenemise on kasvanud ka interneti kasutamise sagedus. Kõigist internetikasutajatest kasutas 2014. aasta esimeses kvartalis iga päev internetti 86 protsenti. Aasta varem oli see 80 protsenti.
Üheksa kümnest 16–74-aastasest internetikasutajast oli hiljuti ehk viimase kolme kuu jooksul kasutanud internetipanka, e-posti, otsinud veebist infot, lugenud sealt uudiseid.
60 protsenti osales sotsiaalvõrgustikes, 50 protsenti tegi interneti kaudu telefonikõnesid, kolmandik vaatas veebist tele- või kuulas raadiosaateid.
Kaupade või teenuste ostmiseks kasutas aasta jooksul internetti 49 protsenti 16–74-aastastest. Kõige enam osteti interneti teel rõivaid ja sporditarbeid, reisi- ja majutusteenuseid ning kontserdi-, kino-, teatri- jm pileteid.
Veidi üle kolmveerandi 10 ja enama hõivatuga ettevõtetest omab veebilehekülge, mida kasutatakse peamiselt toodete või teenuste tutvustamiseks.
Veerand veebilehega ettevõtetest annab oma kodulehel infot vabade töökohtade kohta ning võimaldab online’is töökohta taotleda. Online-tellimise või -broneerimise võimalusi pakub 14 protsenti ettevõtetest, kellel on veebileht.
ID-kaarti kasutanud ettevõtete arv on stabiilselt aasta-aastalt kasvanud. Peamiselt kasutavad Eesti ettevõtted ID-kaarti digiallkirjade andmiseks, aga ka kasutajate tuvastamiseks erinevates infosüsteemides.
Ligi viiendik e-teenuseid kasutanud ettevõtetest on riigi pakutavate e-teenustega väga rahul ja kolmveerand pigem rahul.
Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iseseisva uuringuna alates 2014. aastast. Uuring korraldatakse teises kvartalis esimesekvartali kohta.
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2014. aastal osales uuringus ligi 3000 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtetes hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
