Diplom jätab nälga: palgavaesus suureneb Eestis ka kõrgharitute seas
Tänapäeva tööturg on mitmekesine; lisaks tarkadele ja kõrgelt tasustatud töökohtadele on seal ka palju lihtsaid, rutiinseid ja vähetasustatud töid. Sellele kirjususele lisanduvad sellised töö nappusega seotud hõivevormid nagu pealesunnitud osaajatöö või töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana. Tagajärjeks on palgavaesus, fenomen, mida 1960-70-ndate aastate Lääne-Euroopa vaevu tundis, kirjutab
Põhjusena, miks töötamine piisavat sissetuleku ei taga, mainitakse sageli ebapiisavat või ebaadekvaatset haridust. Üldise reegli kohaselt on sissetulekute tase haridustasemega korrelatsioonis. Kuigi see reegel peab paika ka Eesti puhul, on siin näha ka spetsiifilisi momente. Esiteks iseloomustab Eestit suurem vaesusriski volatiilsus olenevalt majanduse tsüklist (eriti põhiharidusega töötajate puhul). Teiseks kasvab Eestis kõrgharidusega inimeste palgavaesus.
Graafik näitab, et Eestis kasvab kõrgharitute palgavaesuse risk kiiremini kui keskmiselt EL-is. 
Lisaks haridusele on Eestile iseloomulik ka palgataseme eripärane seos töötajate vanusega. Kui Euroopas palgatase vanuse kasvades tõuseb, siis Eestis on see pigem vastupidi. Siingi võib olla tegu hariduslikumõjufaktoriga, sest elukestvas õppes osalemine on Eestis selles vanusegrupis väga vähene
