Dmitri Jegorov avab aktsiisiküsimuse telgitaguseid: aktsiise ei langetatud, sest poliitikud ei olnud nõus 30 miljonit eurot välja käima
Tallinki juht Paavo Nõrgene kirjutas eile oma Facebooki seinal Eesti Päevalehele antud intervjuu jätkuks, kuidas teda paneb imestama rahandusministeeriumi ametnike järjekindlus, millega raiutakse, et aktsiiside osas pole midagi võimalik muuta.
Sellele vastas rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov selgitades, et otsused ei tule ametnikelt, vaid poliitikutelt. "Ning jah, kui ametnikele on ette antud, et järgmisel aastal ei mingit -30 miljonit, siis ei saa aktsiisi langetada. Nii kaua kui me pole veel leidnud viisi, kuidas maksu kogumata jätta ja eelarvetuludesse seda ka saada," kirjutas ta.
Jegorov selgitas, et ta ise ei kahtle, et pikaajalises võtmes oleks aktsiiside langetusest rahalist ja majanduslikku kasu, kuid valitsus ei olnud nõus 30 miljoni euro suurust miinust järgmisel aastal sisse võtma.
"Kas aktsiisi langetamisel tarbimine suureneb? Jah. Kas aktsiisi langetamisel järgmise aasta eelarvetulu väheneb? Jah. Kas aktsiisi langetamisel Läti tasemele piirikaubandus lakkab olemast? Ilmselt mitte 100%, sest juurdehindluse vahe on väga sageli suurem, kui aktsiisivahe. Kuid jah, põntsu saaks piirikaubandus korralikult. Kui on ette antud, et miinust 2019 eelarvesse ei tohi sisse võtta ja muid katteallikaid ei ole / ei tule, kas aktsiise saab langetada? Ei," selgitas ta alkoholiaktsiisi langetamisest keeldumist.
"Kas ootus oli, et ametnikud panevad poliitikute ja kommunikatsiooniinimeste teadmiseta vastusesse, et nende arvates oli väär ja vale, et poliitikud ei leidnud neid kümneid miljoneid, et alkoholiaktsiis langeks? Võib-olla," rääkis Jegorov. "Teate minust paremini. Ilmselt teate ise ka seda, kas soovite elada riigis, kus otsustusprotsess on üles ehitatud poliitikute ja ametnike pidevale vastasseisule ja vastavale vaidlemisele avalikus ruumis."
