Samas toonitas Medvedev, et ettevõtluse liberaliseerimisega käivad kaasas teatavad nüansid. Näiteks peavad osapoolte huvid, sealhulgas riigi ja tarbijate omad olema ettevõtjate huvidega tasakaalustatud.

„Tuleb suurendada subjektide vastutust iseregulatsiooni tingimustes, sealhulgas rahalist vastutust, et kindlustada otsuste ja tegevuse läbipaistvus,“ rõhutas Medvedev.

Kolmapäeval anti teada Venemaa kriisipaketist, mis koosneb 60st meetmest ning see peaks toetama majandust ja stimuleerima struktuurseid reforme. Selle olulisemaks osaks on 1 triljoni rubla abil pangasüsteemi rekapitaliseerimine. Lisaks antakse 300 miljardit riiklikule arengupangale Vnesheconombankile, et see suunaks selle edasi reaalmajandusse.

Valitsus teatas seoses uue plaaniga, et eesmärgiks on jätkusuutlik majanduse kasv ja sotsiaalne stabiilsus perioodil, mil riiki mõjutavad tõsised välised tegurid.

Uue kavaga on plaanis toetada tööturgu, stimuleerida välismaiste toodete asendamist kodumaise kraamiga, toetada põllumajandussektorit ning siduda pensionid inflatsiooniga.

Venemaa president Vladimir Putin märkis kriisiplaani heaks kiites, et riik peab ise majanduskasvuks tingimused looma.

„Ei ole vaja oodata, kuni konjunktuur ise paremaks muutub, tuleb ise majanduskasvuks soodsad tingimused luua ja kasutada kujunenud tingimustes probleemide lahendamiseks kõige efektiivsemaid, ebastandardseid mooduseid,“ ütles Putin.