Doktoritöö pakub välja võimaluse, kuidas tuulegeneraatoreid paremini ära kasutada

 (19)
Doktoritöö pakub välja võimaluse, kuidas tuulegeneraatoreid paremini ära kasutada
TuulegeneraatorFoto: Andres Putting

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorant Alo Allik jõudis oma doktoritöös järeldusele, et tuulegeneraatori inverteri-eelset elektrienergiat oleks osaliselt mõistlik kasutada tarbevee soojendamiseks.

Teisipäeval, 30. augustil kell 12.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorandi Alo Alliku doktoritöö „Hajaenergeetika lahenduse planeerimine lähtudes tuule- ja päikeseenergiast toodetud elektri kohapealse otsetarbimise osakaalu suurendamisest” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateadustes.

Doktoritöö käsitleb taastuvenergia tootmise ja kohapealse otsetarbimise osakaalu suurendamise võimalusi hoonetes. Töö põhineb kuuel autori publikatsioonil, milles on leitud, et taastuvenergia osakaalu tõstmise juures on oluline roll süsteemi ülesehituse sobitamisel energiatarbimise ajastuse ning ilmastikuoludega.

„Nii elektritarbimise kui ka taastuvenergia toodanguandmed näitavad, et täisvõimsusel või selle lähedasel võimsusel tarbimist ja tootmist esineb ainult väga väikesel osal ajast,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Alo Allik, kes lisas, et selline seaduspära on täheldatav nii suurte (2 MW) kui ka väikeste (10 kW) tuulegeneraatorite väljundvõimsuse andmetes.

Seetõttu on töös välja pakutud, et väiketuulikute inverteri suurust võiks oluliselt vähendada, kui kasutada inverteri-eelset elektrienergiat osaliselt tarbevee soojendamiseks, mis suurendab kohapeal tarbitava taastuvenergia osakaalu.

Seotud lood:

Alliku sõnul aitab tipuenergia soojuseks kasutamine näiteks tuuleparkidel jällegi vähendada energiatootmise prognoosiviga.

„Selleks, et optimeerida inverteri võimsust, on vaja kõrge resolutsiooniga andmeid,“ ütles Allik.

Töös leiti, et tuulikute anemomeetritelt pärinevate tuuleandmete kasutamiseks ja õigeks tõlgendamiseks on vaja parandustegureid, mis saadi doktoritöö uuringute käigus referentsmõõtmiste abil.

„Suure tihedusega mõõdetud andmed esitavad mõõte- ja andmehõiveseadmetele suuremaid nõudmisi, kuid võimaldavad tulevikus rakendada muuhulgas reaalajas elektritarbimise juhtimist elektrihinna järgi,“ rääkis doktorant.

„Tarbimise juhtimine võimaldab taastuvenergia tootmisseadmetega varustatud majapidamistes vähendada elektritarbimise standardhälvet, mis suurendab samuti kohapeal tarbitud taastuvenergia osakaalu ja väheneb energiavahetust elektrivõrguga,“ lisas ta.

Alliku hinnangul on sarnane mõju ka energiasalvestite kasutamisel ning erinevate energialiikide, nagu tuule- ja päikeseenergia kombineerimisel. „Juhtudel, kui hoone tarbimisvõimsus on taastuvenergia tootmisvõimsusest oluliselt suurem ning need langevad ajaliselt kokku, ei ole tarbimise juhtimise kasutamine otstarbekas – selline olukord võib esineda eelkõige suure energiatarbega hoonetel, nagu tööstusobjektid.“

Doktoritöö juhendaja on prof. Andres Annuk, oponent on dots. Emmanuel S. Karapidakis (Technological Educational Institute of Crete, Greece). Kaitsmine toimus täna Eesti Maaülikooli tehnikamajas kell 12.