Dombrovskis: vajaduse korral võib Eesti arvestada Läti abiga
(16)
Eile otsustas Läti president Andris Bērziņš usaldada uue valitsuse kokkupanemise senisele peaministrile Valdis Dombrovskisele. Ilmselt saavad Ühtsuse partneriteks parempoolses koalitsioonis Zatlersi Reformipartei, rahvuslaste partei Kõik Lätile! – Isamaale ja Vabadusele / LNNK ning kuus Zatlersist lahku löönud seimisaadikut.
Riigi tähtsaimaks ülesandeks peab Dombrovskis varimajanduse väljajuurimist. Ta kavandab muu hulgas ulatuslikku maksuamnestiat, mis vabastab 2012. aastal kõik lätlased kohustusest selgitada maksuametile oma varem kogutud varanduse päritolu.
Päevakorda jäävad aga ka Rail Balticu eelistamine Riia–Moskva kiirraudteele ja Balti riikide ühise lennufirma loomine.
Kas praegu, kui seimi liikmed on andnud vande ja ees ootab valitsuse loomine, läheb kõik plaanipäraselt?
Läheb tõepoolest edukalt. President Zatlers saatis eelmise seimi laiali ja kutsus esile erakorralised valimised sooviga vähendada raha mõju poliitikale ja tagada, et parteid, kes tegutsesid nn oligarhide huvides, ei osaleks järgmises valitsuses. Võib öelda, et need eesmärgid on täidetud.
Kas see tähendab, et korruptsioon on seimi selle koosseisu ja teie valitsuse peamine küsimus?
See oli motiiv, mille endine president Zatlers ütles välja, kui saatis seimi laiali. Minu erakond toetas seda eesmärki kohe algusest peale.
Millised on olnud tagasilöögid lühikese aja jooksul pärast valimisi? Kas parlamendi koosseis kujuneb efektiivseks, aidates Lätil pikkade sammudega edasi liikuda?
Olukord on muidugi keeruline, kui arvestada, et Zatlersi parteist lahkus juba enne uue parlamendikoosseisu tööle hakkamist kuus inimest. See ei räägi just kuigi suurest stabiilsusest. Kuid oluline on see, et poliitilised raskused ei ole Läti valitsusele viimasel ajal mõju avaldanud. Valitsusel õnnestus siiski tagada riigi finantsstabiilsus ja jõuda Maastrichti kriteeriumide täitmiseni järgmise aasta eelarvega. Isegi praegu võib öelda, et poliitiline ebastabiilsus ei mõjuta meie eelarvet negatiivselt.
Milliseks Läti eelarve uuel aastal kujuneb? Kas see on külm ja nuditud või saate juba endale lubada mingisuguseid meeldivaid kulutusi?
2012. aasta eelarve peaks kavatsuste järgi olema viimane kärbetega eelarve, mis kindlustab meile alla kolme protsendi jääva defitsiidi. Sellega me saavutame riigi finantsstabiilsuse, plaanides eelarve defitsiidiks 2,5 protsenti.
See näib suurepärane tulemus, eriti Euroopa Liidus üldiselt toimuva taustal.
Me seadsime endale eesmärgiks näidata, et oleme finantsiliselt stabiilne maa, kes suudab edukalt täita oma kohustusi finantsturgude ees. See näib suurepärane euroala ees seisvate probleemide kõrval.
Kas Läti on valmis Eestile appi tulema, kui me satume Kreeka ja Lõuna-Euroopa probleeme lahendades raskustesse? Kas teil on vahendeid meie aitamiseks?
Me muidugi loodame, et te suudate kõik need probleemid lahendada 2014. aastaks, kui meie kavatseme euroalaga ühineda. Mis aga puudutab solidaarsust, siis me mäletame hästi, et Eesti oli osaline 2008. aastal Läti abistamiseks kokku pandud paketis. Me ei kasutanud seda laenu osa, kuid tegemist oli väga tugeva märguandega. Vajaduse korral võib Eesti arvestada Läti abiga.
Kas lätlased mõistavad euroalaga ühinemise vajadust ja toetavad seda ideed?
Loomulikult ei tundu euroalaga ühinemine enam nii varjudeta kui veel mõni aeg tagasi. Kolm aastat tagasi oli euroalaga ühinemisest väga lihtne rääkida, kuid nüüd küsivad paljud inimesed varasemast palju tõsisemalt, miks me peaksime probleemse valuutaalaga ühinema. Kuid vaadates kas või Eesti kogemust, siis ühinemine euroalaga andis väga positiivse sõnumi finantsturgudele. See tagas Eestile finantsstabiilsuse ja usalduse investorite silmis – hoolimata probleemidest euroalas endas.
Kuidas lätlased taluvad teie kavandatud kärpeid? Kas inimesed tulevad tänaval vastu ja küsivad: mida te, härra peaminister, meiega nüüd teete?
Peab ütlema, et Läti on saanud läbi suuremate eelarve kärpimise vastaste protestideta. On olnud mõned meeleavaldused, kuid sotsiaalsetest rahutustest oleme siiski pääsenud. Inimesed said väga hästi aru, et Läti on kriisis ja sellest peab väljapääsu leidma. Samal ajal võtsime kasutusele ka mitmeid sotsiaalseid ventiile. Näiteks pikendasime töötutele abiraha maksmist, viisime sisse suurel hulgal hädaabitöid kohalike omavalitsuste tasemel ja tagasime vähekindlustatud inimestele ravimite ja arstiabi kättesaadavust.
Põhimõtteliselt näitasime, et hoolimata eelarvekärbetest ja maksude tõstmisest oleme valmis kõige rohkem haavatavate inimeste olukorda parandama.
Kuidas võib nn oligarhide võimult tõrjumine muuta Läti sise- ja välispoliitikat?
Me ei kavanda poliitika ja eriti välispoliitika muutmist, sest peame endiselt esmatähtsaks integreerumist Euroopa Liitu ja NATO-sse. Peame arendama sõbralikke suhteid Venemaaga. Need eesmärgid jäävad jõusse kõigi valitsusparteide puhul. Mis aga puudutab majanduspoliitikat, siis nüüd avaneb võimalus mitme otsuse langetamiseks, näiteks finantskontrolli tugevdamiseks nii parteide kui ka üksikisikute üle.
Kavatseme kehtestada nn nulldeklaratsioonid ja rakendada omalaadset finantsalast süütuse presumptsiooni varade päritolu suhtes.
Kas see tähendab kahtluste annulleerimist varanduse hankimise mooduste suhtes?
See tähendab seda, et inimesed deklareerivad oma varanduse suuruse, mis saab hiljem aluseks järgnevate aastadeklaratsioonide kontrollimisele. Me plaanisime seda sammu juba 1990-ndate alguses, kuid tuleb välja, et jõudsime realiseerimiseni alles 2012. aastal.
Kas see tähendab oma deklaratsioonide puhastamist ja alustamist praeguselt kohalt kui puhtalt lehelt?
Sellega kaasneb säästude legaliseerimine, makstes oma säästudelt 15-protsendist maksu.
Kas see 15-protsendine maks on uus maks, mis kehtestatakse just nendele deklaratsioonidele?
Tegemist on ühe osaga paketist, mida me pakume inimestele, kes soovivad oma sissetulekuid legaliseerida. Kuid see ei laiene juhtudele, mille puhul on juba kriminaalasi algatatud.
Milline on maksuamnestia mõju? Kui pika aja jooksul see toimib?
See on üks samm kavandatavast ligi kuuekümnest meetmest, mida me võtame ette varimajandusega võitlemiseks.
Mida te arvate väljaspool tekkinud muljest, et Lätil on viimasel ajal olnud keeruline valida Euroopa Liidu ja ida pakutavate projektide vahel?
Ma ei saa päris hästi aru, mida te silmas peate.
Ma pean silmas ennekõike Rail Balticu ja Moskva–Riia kiirraudtee arendamise projekte. Kumma arendamist te eelistate?
Mis puudutab Riia–Moskva kiirraudteed, siis see oli president Zatlersi Moskva-visiidi aegne algatus. Transpordiministeerium tegi oma arvestused ja pani idee kõrvale, sest liiga suurte kapitalimahutuste tõttu ei tasu see ennast ära. Praegu me töötame rongide läbilaskevõime ja kiiruste suurendamise nimel juba olemasoleval raudteetrassil.
Meil on praegu käsil põhimõtteliselt kaks Rail Balticu projekti. Üks nendest kujutab kiiruste suurendamist olemasoleval teel. Eesmärk on reisirongide kiiruse tõstmine 120 kilomeetrini tunnis ja kaubarongidel 80 kilomeetrini tunnis.
Väike mure seisneb selles, et Leedu pool on nimetatud suunal rööpad üles võtnud. Kui leedulased panevad rööpad tagasi, siis võib liiklus alata.
Samuti töötame Rail Baltic II kallal, mis tähendab täiesti uue kiirraudtee rajamist. Investeeringute maht ulatub siin miljarditesse ja kolm Balti riiki peavad tegema väga üksmeelset tööd, et kaasata Euroopa Liidu raha.
Kas te ei jaga mõjukate oligarhide Lembergsi ja Šķēle arvamust, et Rail Balticu projekt on hullumeelsus, mõttetu rahapaigutus raudtee alla, kus pole piisavalt kaubavooge ja mis toob Lätile vähem kasu kui teie naabritele?
Majandusanalüüs on Rail Balticu puhul esmatähtis ja me peame selle tegema. Kuid ma rõhutan, et Euroopa Liidu raha kaasamine on selle projekti jaoks ülioluline.
Air Balticu lennukid on teinud Eestis väga head tööd. Selle ettevõtte tõusu ajal kerkis mõte Balti riikide ühisest lennufirmast, mis rahuldaks kõigi kolme riigi vajadusi. Kas praegu oleks selline lennufirma võimalik ja vajalik?
Me saavutasime hiljuti aktsionäride vahel kokkuleppe Air Balticu finantsilise tugevdamise ja lennukipargi arendamise kohta. Kuid praegu ei ole konkreetseid plaane ühise lennufirma arendamiseks. Idee on siiski huvitav, selle kallal tasub töötada. Juhin tähelepanu, et Põhjala riikidel on ühine lennufirma SAS. Miks mitte omada sellist firmat ka Baltikumis?
Kuidas teie suhtute Balti riikide ühise tuumajaama projekti? Kas näete Leedu uuest tuumajaamast Lätile kasu tõusvat?
Oleme korduvalt kinnitanud oma valmisolekut Leedu tuumajaamas osalemiseks. Kuid me vajame selleks majanduslikku põhjendatust. Selle jaama turustatav elektrienergia peab olema Nord Pool Spoti piirkonnas konkurentsivõimeline. Esmased arvestused näitavad, et projekt võib olla konkurentsivõimeline, ja me jätkame selle jälgimist ekspertide tasemel.
Leedu, Läti ja Eesti elektritootmine erineb väga oluliselt. Millist võimalust näete Balti riikide ühtse hinnapiirkonna moodustamiseks?
Läti on praegu teinud kõik ettevalmistused, et Nord Pool Spotiga ühineda, ja elektribörs vaatab meie ühinemistaotlust läbi. Ma ei tea, kas selles kauplemiskeskkonnas oleks õige veel üht hinnapiirkonda luua. Juba praegune süsteem annab võimaluse elektrienergia ostmiseks turu tingimustel.
Kas Eesti ja Läti suhted hakkavad arenema konkurentsi- või koostööstsenaariumi järgi?
Meil on juba praegu väga hea koostöö. Kohtun sageli teie peaministri Andrus Ansipiga, samuti kohtuvad kõigi kolme Balti riigi peaministrid. Praegu loome samasugust koostöövormi Leeduga, nagu meil on Eestiga vormistatud nimetuse Estonian-Latvian Cooperation Report all. Peame töötama ennekõike just koostöö nimel ja selleks on olemas ka valitsev poliitiline tahe.
Millal president teeb teile ettepaneku asuda valitsust kokku panema?
See võib olla lähima aja küsimus. See oleks võinud juhtuda juba täna (esmaspäeval – toim). Kuna kuus saadikut lahkusid Zatlersi fraktsioonist, täheldame mõningast viivitust.
Mulle jäi mulje, et need kuus lahku löönud saadikut käituvad juba nagu iseseisev partei, nõudes tähtsaid kohti koalitsioonis. Milliste pakkumistega nad võivad arvestada?
Parlamendi istungi eelmisel vaheajal korraldasime kõnelustevooru. Nad peavad oma soovides esmalt isekeskis selgusele jõudma. Kui seda ei juhtu, siis teen ettepaneku, mida Zatlersi partei on juba otsustanud toetada.
Te ei soovi seda ettepanekut praegu avaldada?
Zatlersi parteil on oma lahkulöönud liikmetega aega läbi rääkida kuni kolmapäeva (eile – toim) hommikuni. Loodan, et nad suudavad seda edukalt teha.
Mis takistab venelaste Koosmeele Keskuse valitsusse võtmist?
Me pidasime nendega läbirääkimisi, kuid siin on mõned aspektid, mis meie koostööd raskendavad. Esmalt hääletas kaks kolmandikku valijatest parempoolse poliitika poolt ja me ei saa hakata tegema parem-vasakpoolset koalitsiooni.
Koosmeele Keskus pakkus tänavusele eelarvele 12-protsendist defitsiiti, mille puhul oleksime sattunud palju halvemasse olukorda, kui praegu on Kreekas.
Samuti näeme võimalust luua oligarhide mõjust vaba koalitsioon. Kuid Koosmeele Keskus hääletas seni võimaluse korral just oligarhide huvidest lähtudes.
Nii Eestis kui ka Leedus on olnud valimiste eel hetki, kui on olnud tunda mõne välisriigi soovi teatud poliitilise jõu edule väljastpoolt kaasa aidata. Kas te märkasite selliseid katseid ka Läti viimastel valimistel?
Selliseid silmatorkavaid katseid ei olnud märgata. Mingisuguseid kuuldusi on liikunud, kuid nende põhjal ei saa teha järeldusi.
Kuidas areneb Lätis viimati hoogu kogunud võitlus vene keele staatuse tõstmise nimel?
Meie koalitsioon on väga ühemõttelisel seisukohal, et läti keel on Lätis ainuke riigikeel.
Mille vastu eksisid teie parlamendikolleegid, kellest mõni pidi lausa kolm korda seimi liikme vannet kordama, enne kui veatult hakkama sai? Kas nad ei osanud läti keelt?
Seimi liikmed peavad andma vande rangelt selle teksti järgi, mis on põhiseadusega ette antud. Kui saadik ajas mõne sõna segamini, siis pidi ta teksti uuesti kordama. Kaks saadikut üritasid anda vannet latgali keeles. Filoloogid vaidlevad selle üle, kas latgali keel on läti keele dialekt või iseseisev keel. Kuid sellegipoolest paluti neil vannet läti keeles korrata.
