Draamateater vaevleb finantslodevuse küüsis

Riigikontroll leidis sihtasutuse Eesti Draamateater majandustegevust uurides hulgaliselt finantsrikkumisi, raha kasutamise kordade eiramist, korralagedust ning ülinõrka kontrolli.

Sihtasutuse raamatupidamisarvestus ei anna täielikku ja objektiivset informatsiooni kõigi tulude kohta ning puuduste tõttu ei taga seda ka sisekontrollisüsteem, teatas riigikontroll Delfile.

Tegevuskulude arvestuse korraldamisel ei olnud mitmel juhul järgitud raamatupidamise seaduse, raamatupidamise hea tava ega teatri enda raamatupidamise sise-eeskirjaga kehtestatud nõudeid. Mõnel juhul ei olnud lisatasude maksmine küllaldaselt põhjendatud, puhkusetasude arvestus ei vastanud kehtestatud korrale.

Osa põhivara oli arvele võtmata, põhivarade nimekirjas oli vara, mida tegelikult olemas ei olnud. Sularaha liikumine ei olnud paljudel juhtudel nõuetekohaselt dokumenteeritud. Põhivarade nimekirjas on kajastatud kunstiväärtusi, mis on kadunud. Varade nimekirjas ei olnud aga kunstiväärtusi, mis olid eksponeeritud või asusid laos.

Kontrollimisel selgus, et paljudel juhtudel oli väljastatud majanduskulude avanssi teatris töötavatele ja isegi teatris mittetöötavatele isikutele, kellel ei olnud selle saamise õigust. Samuti ei olnud alati aruandeperioodi lõppedes tagastatud kasutamata avanssi kassasse, nagu nõuab sise-eeskiri. Mitmel juhul avastati eksimusi maksuseaduste vastu.

Sihtasutuse struktuuriüksusena tegutseva kultuuriürituste piletite online-ristmüügiga tegeleva Piletipunkti tegevust ei reguleerinud ükski kord. Piletipunkti arvelduste protsess on raskesti jälgitav ega taga, et müügiketis tegutsevate edasimüüjate poolt sihtasutusele edastatud arved ja aruanded hõlmaksid kogu piletitemüügist saadavat tulu.

Paljudel juhtudel tehti arveldusi Kaubamaja Piletipunktis sularahas ja olematu sisekontrollisüsteemi tõttu on saanud võimalikuks, et sihtasutuses tehti sularahaväljamakseid kontsertide ja etenduste korraldajatele enne, kui nende piletite müügist raha saadi. Samuti esines juhtumeid, kus maksti rohkem, kui piletite müügist raha saadi. Piletipunkti müügipunktides tekkisid ka puudujäägid, mida püüti varjata väljatrükitud, kuid müümata piletitega.

Selline olukord sai tekkida ainult seetõttu, et sihtasutusel puudus ülevaade kõigist Piletipunktis tehtud majandustehingutest ja kontroll nende üle. Auditi ajal, möödunud aasta novembri keskel esitas sihtasutuse juhatuse liige avalduse Tallinna Kesklinna politseijaoskonnale, et see uuriks Kaubamaja piletipunkti 110 000-kroonist ebaseaduslikku sularahaväljamakset.