Dubai ehitusimedele on tekkimas konkurent
Turistide massiline pealetung Dubaile ja Abu Dhabile on kadedaks teinud naabruses asuva imetillukese, ent samas rikka kõrberiigi Katari. Praegu eksib Katarisse vähe turiste ja kohalikud tunnistavad, et ega neil suurt midagi vaatamisväärset polegi. Juba aastaid on riigis pandud peamiselt rõhku äritegevusele, seetõttu ongi majanduslik areng olnud tähtsam kui ajalooliste linnade hoidmine. Katari pealinn Doha on kaotanud suuresti oma ajaloolise sarmi moodsama elu nimel. Praegu peetakse suurimaks tõmbenumbriks kohalikke, kes on külalislahked ja avatud loomuga.
Ligi miljoni elanikuga Katar on neli korda väiksem kui Eesti ja näeb kaardil välja kui liivane pöidlajälg Pärsia lahes. Sellest hoolimata on neil suured ambitsioonid, et naabrite kõrval silma torgata. Praegu on seal pooleli 70 kõrghoone ehitus, aastal 2010 peaks neid olema juba poole rohkem. Võrdluseks – Dubais on 500 pilvelõhkujat, mis on üle 120 meetri kõrged.
Omapära ja muuseumid
Erinevalt Dubaist, mille naftavarud hakkavad lõppema, istub Katar maailmas suuruselt kolmanda maagaasireservi otsas. Ühe elaniku sissetulek on seal ligi 700 000 krooni aastas, mis on oluliselt suurem kui naaberriikide, kaasa arvatud Dubai elanike keskmine teenistus. Alates 2001. aastast on Katari rahvuslik kogutoodang enam kui kolmekordistunud. Seega pole neil turiste vaja raha pärast. Dubai väike veli tahab lihtsalt tähelepanu.
Sealsed ‰eigid investeerivad oma maagaasist saadud miljardeid kunstlike saarte rajamisse, ehitavad kunstimuuseume ja kõige tipuks valmib ka katusega rattatee.
Doha kujutlus turismist erineb Dubai omast. Dubaile konkurendiks hakata pole nagunii mõtet, vahendab Spiegel Katari turismi turundusjuhi, itaallanna Daniela Grendene arvamust. Grendene lisab, et Katar sooviks olla autentsem ja araabiapärasem, et turistid saaksid seal vahepeatuse teha.
Valitsus laseb enam kui 160 miljardi krooni eest rajada hulk muuseume, kuhu Katari esindajad on juba aastaid eri oksjoneilt kunsti kokku ostnud. Aarded ootavad nüüd õhuvahetusega laohoonetes muuseumide valmimist. Tuleval aastal peaks avatama islami kunsti muuseum. Selle 5000-ruutmeetrise näitusepinnaga hoone planeerimiseks kutsuti kohale isegi 88-aastane hiina-ameerika päritolu staararhitekt Ieoh Ming Pei. Kuulus Hispaania arhitekt ja insener Santiago Calatrava on visandanud fotograafiamuuseumi ja rahvusraamatukogu. Lisaks kerkib tohutult uusi hotelle. Praeguse 7000 voodikoha asemel peaks aastal 2010 olema juba 17 000 kohta. Siis oodatakse ka 1,5 miljonit külastajat praeguse 960 000 asemel.
Doha silmapaistvaimaks atraktsiooniks kujuneb ilmselt 30-kilomeetrine ja seitsme meetri laiune jalgrattatee, mis peaks valmima tuleval aastal. Et Katari elanikud ja külalised saaks end ka ekstreemse kuumusega piisavalt liigutada, katab jalgrattateed katus. Kogu teed uhub külm põhjavesi. Raha sellise uhkuse ehitamiseks on piisavalt.
Lisaks tuleb ligi 400-hektarisele tehissaarele nimega Pärl 8000 villat, ridaelamuid, kortermaju, pereelamute kvartaleid, hotelle, restorane, meelelahutuskohti, koole jne. Nii et peagi on Dubaisse reisijail põhjust ka sellel liivasel pöidlajäljel peatus teha.
