Dubai ime – miraaž või kestma jääv edu?
See näis olevat täiesti tavaline äritehing, ehkki kahtlemata suur: Dubai Ports World hakkas 6,8 miljardi dollari eest ostma Briti firmat P&O Group, sealhulgas viimase varasid USA-s. Ent üleöö kerkis tehing peateemaks USA kongressis ja uudistekanalites. Isehakanud eksperdid avaldasid Dubai kohta seinast seina ulatuvaid arvamusi: ühed kirjeldasid seda kui Al Qaeda rahapesukeskust, teised kui kultuurilise sallivuse ja vabaturumajanduse majakat. Need äriinimesed, kes kulutavad Dubais rohkem aega (ja raha), eelistasid lakoonilisemat kirjeldust – AS Dubai.
Dubai Ports World’i omanik on madalat profiili hoidev ettevõte nimega The Corporate Office või TCO. See on valitsusele kuuluv valdusfirma, mille omanduses on hulk Dubai kõige väärtuslikumaid varasid.
Selle riigifirma tulemuslikkus on olnud muljetavaldav. Dubai lennujaam on regiooni hõivatuim. Jebel Ali sadam ja vabakaubandustsoon pulbitsevad ärist. Emirates Airlines on piirkonna suurim ja kõige kasumlikum lennufirma, mis pälvis möödunud suvel suurt tähelepanu, kui teatas, et on valmis ära ostma British Airwaysi.
Võimas reklaamikampaania toetab enneolmatut ehitusbuumi – väidetavasti on neljandik maailmas pilvelõhkujate ehitamiseks kasutatavaid kraanasid praegu tööl just selles tillukeses riigis. Dubai ehitab maailma kõrgeimat hoonet ja seal juba on maailma suurim ostukeskus. Kõige vägevam projekt on aga 300 kunstliku saare ehitamine Dubai rannikule – hinnad algavad 6,85 miljonist dollarist.
Hüpe kapitalismi
Kas Dubai ime on üksnes sõit naftabuumi laineharjal või midagi tähtsamat? Kas Dubaist on midagi õppida teistel Araabia riikidel, mis püüavad teha hüpet hõimuühiskonnast kosmopoliitsesse kapitalismi?
19. sajandil sõlmis Inglismaa Pärsia lahe laevateedele jäävate emiiririikidega vaherahulepingu, milles Briti laevastik kohustus neid riike kaitsma. Dubai, teiste seas n-ö isemõtleja, sai endale elava vabasadama maine. Seal oli parem looduslik sadam kui näiteks Abu Dhabis. Seda täiendas valitsejate väliskaubanduslik entusiasm, eriti Abu Dhabiga võrreldes, mille valitsejad ei lasknud oma riiki kauplejaid isegi teistest nn vaherahuriikidest.
Aastal 1971 lõpetas Suurbritannia lepingu emiiririikidega, õhutades neid moodustama liitriiki. Liitriik moodustatigi – Araabia Ühendemiraadid (AÜE). AÜE föderaalvalitsus vastutab valuuta, välispoliitika ja riigikaitse eest, muus osas on emiiririikidel oma arengu suunamiseks vabad käed. Liim, mis emiiririike koos hoiab, on föderaaleelarvet täitev Abu Dhabi nafta.
Napilt naftat
Dubai suurte naftavarudega uhkustada ei saa (naftatoodang on vähem kui 200 000 barrelit päevas ja nafta lõppeb lähema kümne aasta jooksul), seetõttu on ta algusest peale rõhunud rohkem ettevõtlikkusele kui Abu Dhabi moodi naftarantjeeks olekule. Seda Abu Dhabi nõusolekul ja subsiidiumide abil.
Kui täpne olla, siis hakkas Dubai seda arengusuunda ajama juba veidi enne AÜE loomist. Kuna naftaraha tollal veel riiki ei voolanud, võttis Dubai tollane valitseja sˇeik Rashid Al Maktoum ohtralt laenu Kuveidilt, et laiendada sadamat.
Dubai arengustrateegia põhines seega algusest peale neljal alustalal: kaupade ja kapitali vaba liikumine, vähereguleeritud majandus ja madalad maksud, parim infrastruktuur, mis valitsuse rahaga on võimalik ehitada, reguleerimata tööturg.
Sˇeik Rashid kasutas riigi esimese naftatulu sadamate laiendamiseks, samuti magevee tootmise tehaste ning alumiiniumitööstuse rajamiseks (viimases kasutati maagaasi, mis muidu oleks raisku läinud). 1980. aastatel sisenes Dubai turismiturule, esitledes Emirates Airlinesi luksusliku alternatiivina lendavatele “sardiinikarpidele” ja lõi liberaalset ärikeskkonda pakkuvad vabatsoonid, kus oli lubatud 100-protsedine välisomandus, ettevõtte tulumaks puudus ning kasumi riigist väljaviimisele piiranguid ei tehtud. Dubaist sai suur re-ekspordikeskus ja atraktiivne baas finants- ja tehnoloogiakompaniidele, kes tahtsid teha äri Lähis-Idas, Aafrikas ja Lõuna-Aasias.
Pärast sˇeik Rashidi surma 1990. aastal riigi juhtimise üle võtnud sˇeik Mohammed jätkas tormilise arengu strateegiat. Riigist maailmale teada andmiseks hakati korraldama viimati 400 000 dollarilise peaauhinnaga Dubai Desert Classic golfiturniiri, Dubai Shopping Festivali. Mohammed lasi ehitada Burj Al Arab hotelli – seitsmetärnihotelli, kus odavaim tuba maksab 900 dollarit ja mille purjekujulisest siluetist on saanud üle-võlli tarbimiskultuse sümbol. Kõik see on andnud tulemust – turism on Dubai majanduse juhtiv kasvusektor. Dubai on ennast kujundamas ka regionaalseks finantskeskuseks.
Dubai juhid on palju üle võtnud Singapuri arengumudelist, mis on riigikapitalism Hongkongi ja Taiwani puhta laissez faire asemel. Ka Singapur on hellitades kasvatanud äritsˇempione, koondanud otsustamise väheste isikute kätte, meelitanud rahvusvahelisi kompaniisid finantssoodustustega, lahendanud tööjõu puuduse probleeme külalistöötajate programmidega.
Mõlemad kasutavad elemente Harvardi äriguru Michael Porteri ideedest – nad püüavad luua olukordi, kus aktiivsus ühel alal stimuleerib omakorda investeerimist ja tootmist teistes. Dubais on lähtepunktiks olnud rahvusvahelised kompaniid, mille kohalolu suurendas nõudlust hotellide, restoranide ja kinnisvara järele, ning tõstis emiiririigi rahvusvahelist mainet mõnusa elu- ja lõbutsemispaigana. Selline ahelreaktsioon on Dubais töötanud vähemalt kümme aastat ja andnud märkimisväärseid tulemusi – 6% ületav majanduskasv 1995. aastast saadik.
Singapurist eristab Dubaid valmidus kalkuleeritult riskida. Mitmel alal on Dubai Singapurist tänu sellele ettegi läinud – Dubai on omandanud uutele ideedele avatud koha maine, kus on trendikas äri teha ja šoppamas käia.
Mis võiks minna valesti?
Mis võiks Dubais minna valesti? Esiteks, nagu näitas Dubai Ports Worldi tehingu ebaõnnestumine, kannab Dubai koormat, mis piirab tema võimalusi osaleda rahvusvahelistes ettevõtmistes. Paljud arvavad, et emiraat on tumeda taustaga rahapesu- ja relvaäripaik. Ja mitte päris ebaõiglaselt – Dubai on ammust aega olnud terroristidega seotud kauba- ja rahavoogude ristteedel.
Võib-olla parandab emiraat ajaga oma majanduse varjukülgi – Maailmapanga edetabelid näitavad mõningast progressi, kuid oma peamistele konkurentidele Singapurile ja Hongkongile jääb Dubai valitsemise läbipaistvuse osas selgelt alla. Samal ajal on Dubai majandus muutunud küpsemaks ja komplekssemaks, mis tähendab, et seni väga efektiivselt ja motiveeritult tegutsenud kitsal siseringil muutub raskemaks kõike kontrolli all hoida.
Tekkinud on ka huvide konflikte, mis võivad tähendada, et see, mis on hea AS Dubaile, ei ole enam tingimata parim ka kogu Dubai rahvale. Näiteks on selles 1,1 miljoni elanikuga linnas kasvanud liiklusummikute probleem. Liiklusummikute, mis suurendavad äri ajamise kulusid, peamiseks põhjuseks on odavamate eluasemetaga naaberemiraadist Sharjahist (elanikke 700 000) Dubaisse tööl käivad inimesed. Ummikute probleemi saaks hõlpsasti lahendada rohkemate teede ehitamisega, ent Dubai võimud pole seda teinud – väidetavasti põhjusel, et parem ühendus Sharjahiga langetaks kinnisvara hinda Dubais.
Järgmiseks, Dubai kasvav sõltuvus turismist teeb ta äärmiselt haavatavaks terrorismirünnakutele. Islamiterroristid on viimasel ajal keskendunud “pehmetele” sihtmärkidele, mis sümboliseerivad lääne mõjusid. Dubai võimud on viimastel aastatel ära hoidnud mitmeid terrorirünnakuid, sealhulgas sellise, kus pommid pidi lõhkema populaarses kaubanduskeskuses.
Dubai võib olla teine kodu Michael Jacksonile, Richard Bransonile, David Beckhamile ja Michael Schumacherile. Ent fantaasiamaailma staaridele koduks olemine ei garanteeri, et Dubail ei tule kunagi silmitsi seista Lähis-Ida tegelikkusega.
Lapsed tähistavad ramadaani lõpu suusakeskuses
Pärsia lahe äärse Dubai esimene suusakeskus avati pisut vähem kui aasta tagasi, 2005. aasta detsembris. Sisesuusakeskuse 400 meetri pikkusel ja 60-meetrise kõrguste vahega suusanõlval on viis laskumisrada, lumega on aasta läbi kaetud 22 500 ruutmeetri suurune pind.
Suusakeskuse rajamine läks maksma 272 miljonit dollarit (3,3 miljardit krooni). Päevapilet ühele täiskasvanule maksab praegu ca 750 krooni, keskus mahutab korraga kuni 1500 külastajat .
Teine, esimesest veelgi võimsam suusakeskus peaks Dubais avatama veel tänavu. Seal on pöörlev suusanõlv, kunstlik mäeahelik, jääsild, lumelabürint, jääkarud ja muud talveatraktsioonid.
Autori ja The Milken Institute Review loal lühendatult tõlkinud Villu Zirnask.
