Dvigateli kinnistule kerkib Ülemiste City ärilinnak

 (4)
Dvigateli kinnistule kerkib Ülemiste City ärilinnak
Marko Mumm

Ettevõtluse arendamise projekt läheb maksma 6–8 miljardit krooni ning esimene 100 miljonit krooni maksev hoone peab kerkima järgmise aasta suveks.

Selleks, et Tallinnas Suur-Sõjamäe tänavalt otse Keevise tänavale pääseks, tuli eelnevalt lammutada endise Dvigateli masinatehase teel takistuseks olnud maja. Üks sein jäeti püsti, et see eile pärastlõunal tähtsate asjameeste ja tulevase innovatsioonilinna Ülemiste City omanike silme all maatasa teha.

Esimene tänapäevane büroohoone, mis maksab 100 miljonit krooni, valmib Ülemiste Citys 2006. aasta kevadsuveks.

AS-i Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin jagab läbi telliskiviragina ja klaasiklirina küsijaile selgitusi ning rahustab: Nikolai II ajal ehitatud valukoja peahoone kui muinsuskaitsealune maja jääb alles.

Oma sõiduvees

Kobin on oma sõiduvees, sest Tallinna kesklinna lähedale ja ometi nii eraldatult omaette hakkab kerkima uus moodne ärilinnak innovaatilistele ettevõtetele ja organisatsioonidele.

Et kõik ikka aru saaksid, siis selgitab ta, mida kujutavad endast innovaatilised ettevõtted. Need on ettevõtted, kes suudavad oma klientidele toota areneda aitavaid lahendusi ehk – Ülemiste City eesmärk on teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arendamine ja innovaatiliste ideede toetamine. Selleks rajatakse tegevust alustavatele ettevõtetele mõeldud inkubatsioonikeskus ja büroohotell ning töötatakse välja tugiteenuste süsteem.

Projekt on niivõrd mahukas ja suurejooneline, et tervikut hoomata on raske kas siis, kui Kobin näitab näpuga kaardilt, kuhu kanti miski kerkib. Üsna raske on kujutleda praeguste räämas hoonete asemel moodsaid büroohooneid, kohvikuid, korrastatud teid ja pargirohelust.

Dvigateli 52 hektari suurune Suur-Sõjamäe tänava ja lennujaama vahele jääv kinnistu peaks mõjuma ahvatlevalt tehnoloogiapõhise äriga tegelevatele ettevõtetele, nagu meedia-, elektroonika- ja telekommunikatsioonifirmad, teadusasutused ja kõrgkoolid. 33 hektarile peab kümne aasta jooksul kerkima 300 000 ruutmeetri ulatuses büroohooneid. 20 hektarit maad on mõeldud kõrgtehnoloogiliste tootmishoonete rajamiseks. Kogu projekt läheb maksma esialgsete hinnangute järgi kuus kuni kaheksa miljardit krooni, rahamured on enda kanda võtnud Ülemiste City suuromanik AS Mainor.

Võiks eeldada, et lennujaama, raudtee ja kesklinna vahetu lähedus ning hea ligipääs magistraalteedele ja sadamatele ajab rendihinnad kosmilistesse kõrgustesse, kuid Kobin kinnitab, et ruutmeetri eest hakatakse küsima vaid 120–140 krooni ja lubatakse ka tasuta parkimist.

Kõigepealt peavad saama korda siseteed ja tänaseks on ehitusfirmaga Merko sõlmitud 20 miljoni kroonine leping nende ehitamiseks. Kuna territooriumi kaks maja on muinsuskaitse all, tuleb aktsiaseltsil Restor välja töötada huvitava ajalooga hoonete restaureerimise projektid.

Puudus terase mõistusega noortest

•• Ülemiste City põhiomaniku, AS-i Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits (pildil) on seisukohal, et kümne aasta jooksul teostuva innovatsioonilinna Ülemiste City ehituse jaoks kuus kuni kaheksa miljardit krooni leida on tunduvalt kergem kui leida noori, tarku ja ideedega inimesi. "Ühiskonna arengu määrab inimeste suutlikkus," märkis ta.

•• Mainori kõrgkoolis on kavas juba läbiajal käivitada programm ja läbi viia uuringud, et selgitada 2500 õppuri seast paarkümmend kõige andekamat, kellele pakkuda võimalust teostada end Ülemiste Citys. Uuritakse inimese arukust ja mõtlemisvõimet, mis on kujunenud 16. eluaastaks.

•• Mainor teeb Ülemiste City väljaarendamisel koostööd Suurbritannia arhitektuuribürooga Chapman Taylor ja innovatsioonilinnakute loomise rahvusvahelise kogemusega konsultatsioonibürooga DTZ Consulting. EPL

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare