“Ilmselt on see tähtsaim töökoht, mis mul kunagi olnud on või olema saab, sest mul on olnud võimalus kaasa aidata maailma esimese e-residentsuse sünnile,” lausus Korjus. Tänaseks on Eesti andnud e-residentsuse 50 tuhandele inimesele, e-residentidest ettevõtjad on asutanud Eestis 6000 ettevõtet.

„Kaspar Korjus on suutnud programmi viia heasse seisu, e-residentsus on toonud Eesti majandusele ainuüksi läbi maksude ligikaudu 10 miljonit eurot kasumit,” ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Tammisti sõnul jätkab ministeerium valitsuskabineti toetuse saanud e-residentsus 2.0 ettepanekute elluviimist ja e-residentsuse programmi kasvatamist tiimijuhi vahetus ei mõjuta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT-asekantsleri Siim Sikkuti sõnul on Kaspar Korjusel olnud e-residentsuse käivitamisel ja kasvatamisel ülioluline roll. “Tema oli tiimi selge liider, kes algse idee töötavaks programmiks vedas. Järgmisel juhil on võimalik meeskond ja programm järgmisele tasemele viia ja riiklikust idualgatusest tugev rahvuslik tuluallikas teha. Hakkame selleks konkursi korras otsima väärt vedajat,” lisas Sikkut.

Korjuse sõnul on oluline, et eelmisel aastal riigiasutuste vahel alanud koostöö e-residentsuse 2.0 versiooni loomiseks jätkuks.

E-residentsus sai ametlikult alguse 2014. aastal Taavi Kotka, Siim Sikkuti ning Ruth Annuse poolt Arengufondi konkursile esitatud ideest. Programmi väljatöötamist ja käivitamist asus aga vedama Kaspar Korjus.

Juba samal sügisel otsustas Eesti avada mitmed Eesti e-teenused inimestele teistest riikidest. Välismaiseid kasutajaid hakati nimetama e-residentideks ning pärast taustakontrolli jagati neile e-residendi kaardid, mis ei anna küll kodakondsust ega elamisluba, kuid mille abil saavad e-residendid tuvastada oma isikut internetis ja allkirjastada dokumente.

E-residentsuse programmi uus juht selgub konkursiga, seni täidab töökohustusi programmi asejuht Ott Vatter.