Seega soovib EAKL suurendada alampalka 900 krooni võrreldes täna kehtiva 4350 krooniga, teatas EAKL.


„Arvestades senist ja ees ootavat elukalliduse tõusu, pole veidi enam kui 20-protsendiline palganõue kindlasti ülepingutatud ka jahtuva majanduse tingimus­tes,” märkis EAKLi esimees Harri Taliga.


„Alampalga tõstmine on eriti oluline, sest eluaseme- ja toidukulud moodusta­vad märkimisväärse osa just madalama sissetule­kuga inimeste tarbimises.”

Ametiühingute keskliidu juhatus pidas hädavajalikuks jätkata alampalga tõstmist kiiremas tempos, kui kasvab keskmine palk – seda põhimõtet on EAKL järginud juba enam kui 10 aastat.


Lähim eesmärk on suurendada alampalga osakaalu keskmises palgas 37 protsendini praeguse kolmandiku asemel.


Täiendavate põhjustena toodi välja ka ees ootav ravimite hinnatõus, kavandatavad maksude tõstmised, samuti riikliku koolitoetuse kaotamine. Oluliseks peeti sedagi, et palgatõus toetab sisenõudlust, mis on oluline üldise majanduskliima parandamiseks.

 

EAKL prognoosib, et majanduse madalseisu tingimustes ei tule läbirääkimised kerged. “Samas väidetakse viimasel ajal üha enam, et alampalga saajaid eriti polegi – seega ei tohiks tööandjatega kokkuleppe saavutamine olla ületamatu probleem,” leiab ametiühingujuht.

 

Ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit on sõlminud alampalga kokkuleppe alates 2001. aastast.