EAS-i tellitud audit sõnastab, et "lõpliku otsuse tõlgendus ei ole kooskõlas tavaliselt projektide sihipärase elluviimise viie aasta nõude mittejärgimise puhul kasutatud lähenemistega".

Samuti osutatakse, et ei ole arusaadav, miks tehti otsus just selline ehk kõrvale jäeti "taotlejale ebasoodsamad ning tagasinõude summat potentsiaalselt suurendavad tõlgendused". Sellise dokumenteerimise puudumisel on hiljem keeruline tõendada kohase hoolsuse ning erapooletu lähenemise rakendamist EAS poolt, sõltumata reaalselt rakendatud hoolsusest, tõdevad audiitorid.

"Praeguseks säilinud tõendusmaterjalist võib järeldada, et kõik osapooled (sh EAS) analüüsisid olukorda põhjalikult. Samas ei ole kirjalikult koostatud või ei ole praeguseni säilinud analüüse, mis kokkuvõtlikult kirjeldaksid eksisteerinud olukorda, võimalikke valikuid ning põhjendusi, miks valiti just ellu viidud lahendus.

Selliste analüüside olemasolu ebatavaliste ning keerukate menetluste puhul võimaldaks saada otsuse ajal suuremat kindlust, et tehtav otsus tugineb piisavale infole ning analüüsile ja on vajadusel põhjendatav ka kolmandatele osapooltele (antud juhul nt Euroopa Komisjon, avalikkus).

Samuti võimaldaks see tulevikus sarnaste olukordade lihtsamat lahendamist, kuna ka algse lahenduse juurde mitte kaasatud osapooled ja töötajad saavad tugineda varasemates olukordades tehtud analüüsile."

Küll aga ei ole EASi audit otsuses nii konkreetne nagu seda oli samuti täna avaldatud rahandusministeeriumi audtit, kus soovitati Ilveselt tagasi nõuda 90 protsenti toetusest ehk proportsionaalselt ajaga, mis Ärma talu tegelikult turismitaluna tegutses.