NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2 ... 5
10.08.2017 00:18
ohoo, kutt pole veel mõistnud , et see pole kaubajaotaja rautakesko ja kandade kokkulöömine ning kniksu tegemine ei aita.
    Näita vanemaid (15) Laadin kommentaare...
    10.08.2017 11:08
    Võrreldes EAS-ist läbi käiva põhiosa rahaga(sajad miljonid) on isegi miljon väike summa. Kui ratsionaalselt seda põhiraha jaotatakse? See küsimus jääbki tähele panuta vaid saja tuhandese summa publikule hambusse viskamise kära järel.
    10.08.2017 12:04
    Ja nii lihtne see ongi. Maksumaksja raha on suures ulatuses kõrvaldatud, süüdlased karistamata, asi lõpetatud. Ja nii jääbki?
    Või põhjendatakse kõike seda "avaliku huvi" puudumisega, mis on üks ebamäärane juriidiline termin ja mis võimaldab prokuratuuril kas alustada uurimisega või mitte alustada.
    10.08.2017 12:10
    Kas pärast Siim Kallase korduvaid rahakantimisi ja 127000 "korstnasse kirjutamist" tahab veel keegi väita, et Eesti on õigusriik!? Silmakirjalikkus ja täielik moraalne laostumine. Eesti on sama korruptiivne, nagu mingi Kesk-Aafrika diktatuur.
10.08.2017 01:39
dickheads. 7 aastat tagasi koostasin projekti, et saada ca 8000 eurot stardikapitali. ei antud. ega siis midagi, pakkisin oma pere kokku ja kolisin soome poolele. homme läheb vanem laps esimesse klassi ja noorem käis täna esimest päeva eelkoolis. proua lõpetas kevadel helsingi ülikooli. ei osakgi öelda, kas peaks eesti riiki ja eas-i tänama või laitma.
10.08.2017 01:51
just raha pärast sinna riihikokku ja juhatusse trügitaksegi, kui seal tegutsemine oleks vabatahtlik oleks seal tühi auk.
10.08.2017 05:34
Abiraha EL uusliikmele oli mõeldud selleks, et aidata majanduslikult vähemarenenud liituja vanadele liikmetele järele. Uusliikmele abiraha jagamiseks moodustati Eestis EAS. Kui vaadata seda, kuhu on läinud peamiselt uusliikme toetusraha, siis peab tõdema, et küllalt hästi on õnnestutud toetusraha suunata riiki jõukaks tegevalt tööstuse arendamiselt mööda ja suunata toetusraha külakiikedele, muuseumidele, veekeskustele ja muule, mis majandust ei kasvata, küll aga lasuvad koormana ühiskonna kukile. EL-i vanad liikmed vaatavad seda tulutut raha kulutamist kõrvalt ja ilmselt kahetsevad, et on raha toetuseks eraldanud, sest lihtsameelne uusliige on selle rakendanud lõbustusasutuste ehitamiseks, kuigi oleks võinud rakendada tehaste ehitamiseks, mille teenitud rahast oleks hiljem saanud lõbustusasutusi ehitada ja need poleks siis liiga suured. Kuna uusliikme rahvas näeb EAS-i raha jagamise mõttetust majanduse arendamisel, siis vaadatakse EAS-i peale, kui tulutule organisatsioonile ja et niisuguse imagoga organisatsioon pälviks mingitki tähele panu, siis selleks kõlbavad erinevad skandaalid.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    10.08.2017 08:54
    Vabaks saades 25 aastat tagasi arvasime, et oleme vabaks saanud tootmise vajadusest. Erinevalt korealastest, kes valisid oma arengutee alguses tootmispõhise ühiskonna tee, valisime meie teadmistepõhisuse loosungi arvates, et suvalisel teemal teaduse tegemine tagab vääramatult siin kõrgtehnoloogilise tootmise tekkimise. Ei ole taganud. On taganud vaid teadusartiklite kirjutamise.
    Kui arengutee alguses valida teadmistepõhisus loosungiks, siis saab tulemus olema vaene ja madaltehnoloogiline Eesti, kus tootearendust ei tehta.
    Kui aga valida Korea taoliselt tootmispõhisus loosungiks, siis on tulemuseks jõukus kõrgtehnoloogilise tööstuse tõttu ja kõrge teaduse tase, mis baseerub omamaiste tehaste tootearenduse vajadustele. Kõrgtehnoloogilise tööstuse lisandväärtus on suurem ja riik ning rahvas jõukam. Kõrgtehnoloogilise tööstusega riigis annab ka börsil raha pööritamine kasumit ja kasu saavad ka pensioniraha pööritavad pensionifondid. Kuna 25 aastat tagasi vabaks saades arvasime, et oleme vabad laste kasvatamise ja tootmise vajadustest, siis olemegi nüüd olukorras, kus iive on negatiivne ja majandustegevuse lisandväärtus sedavõrd väike, et siin ei tasu pööritada ei börsiraha ega pensionfondide raha. Kasulik on asistel noortel siit jalga lasta.
    10.08.2017 10:08
    Eriti absurdne ettevõtluse arendamise moodus on kergliiklusteede ehitamine.
    10.08.2017 11:12
    ..nii kõrgete positsiooniga inimestele ei tohiks üldse EAS rahasid jagada.EL rahad on ikka ettevõtetele,aga mitte teatud persoonidele.Meie riigis on ühed võrdsemad ja see kestab veel seni,kui EL`st rahasid tuleb-kahjuks.Ettevõtted ei suuda pabereid ära täita,et toetusi saada,aga mõni saab naksti ja ei küsita isegi tagasi ka mitte.
10.08.2017 05:40
Kuigi tööstuse osakaal SKP-sse on kukkunud, nii EL-is kui ka Eestis 15% peale, on mõlemas tööstuse osa eksporti siiski 80%. EL-i tuleb päevas 1 miljard EURi rohkem sisse, kui välja läheb. EL on ärganud Korea ja Hiina edu tõttu postindustriaalsuse uskumise unest ning on realiseerimas tööstuse renessansi. Eesti arengukava 2014-2020 tekst aga ei sisalda terminit "tööstus". Seda ei sisalda ka parteide programmid. Õnneks oli eelmises koalitsioonilepingus üks lause, et asutakse väljatöötama Eesti tööstuspoliitikat. Seda teebki MKM-i juurde moodustatud spetsiaalne toimkond, kuhu on kutsutud ka tööstuse erialaliitude esindajad, mis seni on puudunud riigiasjade otsustamise kogude juures. Jääb loota, et tööstuse osatähtsuse eiramine lõpeb ning tehaste vajadusi hakatakse hindama ning tehase korral kasutatakse uhkusega nimetust "tehas" ega lepita üldise nimetusega "ettevõte", mille hulka kuulub ka bordell.
10.08.2017 05:41
Maksude ümbertõstmise asemel peaks välja selgitama suurima lisandväärtusega tööstusharud ja nende kasvu panustama. Siis suureneks riigi tulu makse tõstmata. Praegu aga promotakse turismi, kuigi on teada, et majutusteenus on madalaima lisandväärtusega majandusharu. 
EAS-i majas on poolteist korrust turismiga tegelemas ja majas endas ei leidu ühtegi ust, mille silt sisaldaks sõna "tööstus".
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    10.08.2017 08:06
    kingitakse vennasparteile idast ja kasum haihtub mööda ilma laiali?
    10.08.2017 08:42
    Turismi jagab igaüks aga tööstusega tegelemiseks on vaja MÕISTUS! Seda EAS-is pole! Ja raha jagatakse oma sõpruskonnale ja isegi oma töötajatega seotud firmadele..Oma särk.......Ja mõni aeg tagasi oli veel teinegi euroraha jagav kamp kes omale megapalku makstes mööda ilma laaberdas..Alles lugesime ühest tädist kes aastas 5korda soojadel maadel peesitas riigiraha põletades..Ja pange tähele-ükski kohus neid ei karista?
    10.08.2017 08:59
    Kui tehaste loomise asemel külakiikedele suunatud EAS toetust ka väga korrektselt ja reeglite järgi ametniku poolt täita, seejuures puhkuse reisidel käimata, siis on raha ju ikka tehasest mööda suunatud ja seejuures seaduslikult.
10.08.2017 05:43
Kui tööstus annab, nii EL-is kui ka Eestis 80% eksporditulust, siis me ei peaks seda eirama ja tegelema tühiste "läikivate asjadega": startupidega, IT-ga, turismiga, vaid tööstusega ja tööstuse hulgas selliste sektoritega, mis on klassikaliselt suurema lisandväärtusega.
Ei Jaapan ega Korea ega Hiina tõusnud "läikivate asjadega" tegeledes, vaid massitoodanguna tehastes autosid, telekaid, mobiile, fotokaid, arvuteid tootes. Kuna need toodet arendavad tehased olid oma toodanguga turul, siis teadsid nad ka mida turg soovib ja mis suunda on vaja tooteid arendada. Isegi teadus on olnud neis riikides tootmispõhine, sest on saanud baseeruda oma tehaste tootearenduse akadeemiliste probleemide lahendamisel.
10.08.2017 05:43
Viimases järjekorras on meil EL-i uusliikme toetusraha taibatud postindustriaalseks kuulutatud ühiskonnas panustada raha teenivasse Eesti omanikuga tehasesse, selle tehnoloogia uuendamise ja tootearenduse toetamiseks, et siis hiljem oma tehaste tulu baasil ehitada raha kulutavaid muuseume, vähempompöösseid liiklussõlmi, külakiikesid jne jne.
Mugavustsoonis pole Eesti kapitaliga tehas, mis peab Hiina odavate kaupadega koduturul ja mujal konkureerima, vaid EAS-i raha vahendavad krediidifirmad ja konsultandid, keda tulebki õnnitleda hea lobitöö eest. Kui aga toetusraha küsib tehnoloogia uuendamiseks ja tootearenduse toetuseks Eesti kapitaliga tehas, siis tema kompetentsi ei usuta, vaid tehast üritatakse "läbivalgustada" nõustajate ja konsultantide poolt, kel ei saa meie olematu omamaise tööstuse tõttu olla suuremat turu ega tehnoloogilist kompetentsi, kui seda on meie vähestel tehastel, kel võib kogemust olla kogutud 20 aasta jooksul. Kui tehase spetsialist konkureerib EAS-i nõustajaks ja saab selleks, siis kõlbab küll selle inimese nõuanne. Kui ta aga pöördub tehase esindajana EAS-i poole, siis peetakse ta soove mittepiisavalt adekvaatseks.
10.08.2017 05:44
Ka hiinlased meelitavad Hinnasse välismaa ettevõtteid ja eriti just kõrgtehnoloogilisi. Erinevalt eestlasest, ei rahuldu hiinlased sellega, et kui õnnestub meelitada kohale välisettevõte ja panna oma töölised siis liinitöölisteks tootmisahela madalaima lisandväärtusega osas, koostetöös, siis sellega asi lõpebki. Hiinlased loevad kogu aktsiooni luhta läinuks, kui ei õnnestu üle lüüa tehnoloogia ja turg ning viie aasta pärast ka tehas ise. 
Hiinasse ehitatud Elcoteqi tehaste kõrvale tekkisid hiina kloonid ja kui Elcoteqi kontsern pankrotti läks, ei olnud Hiina valitsus ükskõikne, vaid oli loonud olukorra, kus Hiinas toimivad Elcoteqi tehased sattusid hiinlastest omanike valdusesse.
Elcoteqi Tallinna tehas oli kontserni pankrotti mineku ajal heas korras ja lepingutega varustatud. Oleks meil olnud hiinlased MKM-is, siis oleks nad kahtlemata ostnud Elcoteq-i ning andnud selle tehases töötanud eestlastest manageridele 15-20 aastaks välja ostmiseks. Eestis aga isegi tõusatanud teoreetiline küsimus ripakile jäänud tehase ostmisest. Raha sel ajal oli ja see suunati sohu raha kulutavasse ERMi. Hiina jõukus kasvab tehastega. Eesti oma muuseumidega eriti mitte.
10.08.2017 05:46
Kahjuks valis Eesti vabanemisel 25 aastat tagasi tootmispõhise ühiskonna tahtmise asemel teadmistepõhiseks saamise soovi. Nüüd on meil EL-i raha eest muretsetud kümnete kallite alakoormatud teaduslaborite ümber madaltehnoloogiline omamaine tööstus, kus saab madalat palka maksta. On ka kõrgtehnolooogiline tööstus, kuid see on välisomanikuga ja madalaima lisandväärtusega tootmisahela osa, koostetööd tegev. Ei omamaises madaltehnoloogilises tööstuses ega välismaises kõrgtehnoloogilises, tehta Eestis tootearendust, mille aktuaalsetele teemadele saaks baseeruda meie akadeemiline teadus.
Korea valis tootmispõhise ühiskonna tee ja nüüd on neil jõukust loovad maailma tipptehased, kus saab maksta tipp-palkasid. Tehased teevad tootearendust ja tootearendust toetavad akadeemilise uurimistööga Korea teadlased. Seega on tootmispõhine Korea saanud jõukaks ja targaks, samal ajal on teadmistepõhine Eesti jäänud vaeseks ja rumalaks.
    10.08.2017 08:38
    Toota ilma teadmisteta tänapäeval väga ei õnnestugi. Seepärast ära neid kaht vastanda.

    Tegelik mure on mujal - rahvus, keda on vähem kui 1 miljon, ei saa sisaldada niipalju geeniusi ja aferiste, et imesid toime panna. P*zda stol'ko ne rožajet! Imed algavad nii umbes 10 miljonilisest rahvaarvust. Meie kapitalistid ju koguaeg kisavad, et spetsialiste ei jätku ja tuleb Ukrainast sisse tuua.
    10.08.2017 09:04
    Ilma teadmisteta istutakse välismaa omaniku siinse koostetsehhi liini taga ja kirutakse kohalikku "kubjast", kes piisavalt palka ei maksvat, kuigi koostetsehhis saabki väikese lisandväärtuse tõttu madalat palka maksta.
10.08.2017 05:47
# Eestisse on vaja tehast, mis toodaks midagi kõrgtehnoloogilist, suudaks seda edukalt eksportida ja kuuluks Eesti kapitalile. Odava allhankemaana on mõttekam kasutada ju poolakaid, lätlasi, rumeenlasi, hindusid.#

Kui küsida meie ministritelt ja ka pankadelt ja muudelt tööstuse statistikaga tegelevatelt organisatsioonidelt, kui suur on meie mingis tööstusharus eesti kapitaliga tehaste osakaal, siis ollakse üllatunud niisuguse küsimuse asetuse puhul. Küsitakse vastu, et mis seal vahet, kas võõr- või oma kapitaliga tehas? Hiinlane aga ei esitaks niisugust süüdimatut küsimust. Kogu Hiina pingutus ongi suunatud sellele, et suurendada lubatud ja mittelubatud meetmetega hiina kapitaliga tehaste osakaalu.

#1. Kus on meie ärimehed-rikkurid, et te ei raja siia tehast, mis toodab päikesepaneele, arvutiprotsessoreid, led lampe jne? #

Meie jõukad on oma jõukuse saanud enamasti ripakil kinnisvara pööritamisega ega oskagi muuga teenida.

#2. Miks riik ei toeta eesti kapitalil põhinevate tootmiste rajamist?#

Nagu eelpool mainitud, ei taipagi riiki juhtivad tegelased tähele panu pöörata siin toimiva tehase omaniku kodakondsusele. See on midagi sarnast, kui abielumees küsiks, et mis seal vahet on, kas mina või mõni võõras mees mu kodus naist voodis rahuldab?
    10.08.2017 08:49
    Vahe oma ja välismaise kapitali vahel on selles et välismaised viivad siit tulumaksu erinevate nippidega välja..Meie ainult tühjad pihud ja miinimumpalk! Imelik et seda ei suuda Kadri jüngrid ära tabada..Aga ega neid see huvitagi-neil omal ministeeriumis korralik ninaesine! Saavad maksurahaga veel soojal maal õppereisilgi käia!
    10.08.2017 09:10
    Põhiline erinevus on selles, et oma kapitalist loob siia kogu tootmistsükliga tehase ja ehk katsub suurima töömahuga koostetsehhi viia odavpalgamaale, et liinitööliste palkade pealt kokku hoida ja toodet siin arendada ja maailmas müüa. Väliskapitalist on sama sugune. Tema toobki siia tema kodumaa suhtes odavpalgamaale suurima töömahuga ja väikseima lisandväärtusega tootmislüli, koostetsehhi, kus saabki väiksemat tulu ja väiksemat palka maksta ka juhul, kui kasumit ebaseaduslikult välja ei viida.
    10.08.2017 10:18
    No oli meil Sillamäel kõrgtehnoloogiline tööstus,küsige vähja tiidu käest missuguste aarete eest ta selle maha parseldas , kuhu raha pani ja palju vasakule läks.
10.08.2017 05:50
Leedukad polnud üleolevad tööstuse suhtes ning suutsid säilitada paljud Nõuk. aegsed tehased tootmisüksustena ja uuendada nende tehnoloogiat ja töökorraldust. Meil kuulutati ennast "teadmistepõhiseks" ja oleks ka veel muudele üleliidulistele tehastele lisaks BLRT müüdud vanarauaks, kui vene juut Berman poleks tehase eestlastest "ärimeeste" käest ära kiskunud.
Leedu ja Läti EASi taolised ELi raha jagavad asutused andsid aastal 2015 oma tehaste tehnoloogia uuenduseks sadu miljoneid eurosid toetust. Meil näidati tehastele trääsa ja raha suunati piltlikult öeldes innovatsiooniteadlikkuse tõusu taolistesse udumeetmetesse. Läti ja Leedu tehaste konkurentsivõime tõusis Eesti tehaste suhtes. Mida aga eestlastel teha innovatsiooniteadlikkuse tõusu loosungiga?
10.08.2017 05:53
Tehaseomanik ei vii odavpalgamaale kogu oma tehast, vaid selle kõige väiksema lisandväärtusega lüli, koostetehase. Rasvasemad osad jätab kodumaale.
Eesti pole taibanud tahta omamaiseid tehaseid, vaid on ülepüüdlikult moosinud välisomanikuga ettevõtteid siia tulema. Tulemuseks ongi olematute omamaiste omanikega tehaste ja samas peamiselt välisomanikuga koostetehaste riik. Koostetehase kasumimarginal on nii väike, et selles ongi peamised mured palk ja maksud. Algul tulevad odavapalagamaale koti- ja padjavabarikud. Kui palk kasvab, siis liiguvad kotiõmblemise manufaktuurid edasi ja nende asemel tulevad koostetehased. Koostetehaste aeg sõltub sellest, kui ruttu kasvavad palgad veelgi odavama palga maades. Kui riik panustab vaid välisinvesteeringute saamiseks ega taipa luua ka omamaiseid tehaseid, kus on kogu tootmisahel, s.t. ka tootmise rasvasemad osad, kuni tootearenduseni ja müügini välja, siis jäädaksegi madalalpalgalisse mudaliigasse, kus tootearenduse ja tehnoloogia uuenduse asemel tegeletakse maksude ja miinimumpalga probleemidega.
    10.08.2017 08:54
    Täpselt nii toimetavad praegu rootslased Normaga..Siia jäetakse kõige madalamapalgalisemad koostetsehhid..Ja vene tädid vihuvad 4x väiksema palga eest toodangut kokku panna..Kussjuures ka seda osa hakatakse vaikselt venemaale ja Rumeeniasse viima..Hiina jääb nats kaugele et operatiivseid tellimusi rahuldada..
    10.08.2017 09:24
    Hiina koostetehastesse jääb 5 -10% sellest tulust, mida Apple tehas mobiilide müügist saab.
10.08.2017 05:54
Väliskapitali sissemeelitamisega oleme ennast mänginud madalapalgaliste mudaliigasse.
Välismaalased ei panegi siin püsti kogu tootebrändi tehast, vaid koostetsehhi, tootmisahela kõige väiksema lisandväärtusega ja suurima tööjõumahuga lüli. Hiinlased meelitavad kah omale välismaiseid tehaseid, kuid nad ei rahuldu sellega, et nende naised istuvad kümnete aastate jooksul koosteliini taga. Kohe hakkab sebimine, kuidas tehase turg ja tootmisoskused üle võtta. Sama moodi suhtusid tootmisoskuste ja turuinfo üle võtmisesse need samad välistehased, kellelt nüüd hiinlased üritavad tehast üle lüüa. Vaid eestlased piirduvad sellega, et meelitavad siia koostetehase ega tee midagi selleks, et tehast ja teavet üle lüüa.
10.08.2017 05:55
Arvestades EAS stiili, ei jõua EL-i toetusraha eesti kapitaliga tehaste tehnoloogia uuendamiseni ega tootearenduse toetuseni uues liikmesriigis, et nende konkurentsivõimet suurendada, vaid läheb neist mööda n.ö. ettevõtluskeskkonna ja innovatsiooniteadlikkuse parendajaile.
10.08.2017 05:56
Soome riik tegi 60-ndail suure pingutuse, et riigis tõsta tehaste tehnoloogilist taset. Riigi ja panganduse abil loodi suuremaid jätkusuutliku suurusega kõrgtehnoloogilisi tehaseid, mis anti siis soomlastest omanikele 10-20 aastaks tehase toodanguga välja ostmiseks. Riigil polnud kavatsust need tehased endale jätta, vaid kiirendada tehaste kasvu nii, et pikk inkubatsiooniperiood ära jätta, et saaks kohe suurema tehasega tõsist raha teenima hakata. Selle tegevuse tulemusel tõusiski Soome tööstuse tehnoloogiline tase ja kuna kõrgtehnoloogilises tööstuses saab kõrgemat palka maksta, siis tulid Soome tagasi ka suur hulk eelnevalt Rootsi kõrgtehnoloogilisse tööstusesse kõrgematele palkadele tööle läinud soomlased. Eesti üritab oma lahkunud tööjõudu tagasi saada lihtsa meelitamisega, nimetades tootmispõhistesse maadesse lahkunud noori lahtise pea ja kätega inimesi „talentideks“.
Kuna tootmispõhise Soome tehased on mitmeid kordi kõrgtehnoloogilisemad, kui teadmistepõhise Eesti omad, siis saavad nad suuremat tulu ning sellest tulust töötajaile suuremat palka maksta. Kuna Soome juuksuri, bussijuhi, spatöötaja ja muuseumitöötaja kliendist tehasetöötaja on jõukam, siis saab ta kliendilt rohkem teenuse eest küsida. Kui aga tõsta esmasena juuksuri palka, siis ei tõuse sellest tehasetöölise palk.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    10.08.2017 08:18
    ENSV riik ekspluateeris 60-ndail suure pingutusega EW aegseid tehaseid ja kui uued tehased ehitati, läks uppi.
    10.08.2017 09:35
    Neid tehaseid, mis puruks pommitati, maha põletati, ära rüüstati või venemaale viidi? Peale 2. Maailmasõda oli eesti tööstus varemetes. Nl ajal midagi prooviti teha, kuid ebaefektiivsuse ja sõjatoodangu tõttu saadeti needki tehased 90date algul vanarauda. Jäid vaid vähesed tehased, mis suutsid muutustega kohaneda ja mis ei tootnud militaartoodangut.
    Sisuliselt alustati tööstust 90datel hullemast seisust kui peale 2. Maailmasõda.
    10.08.2017 09:47
    Suurim löök oli ajude pihta ja vabanedes 25 aastat tagasi ei valitudki tootmispõhist ühiskonda, vaid teadmistepõhine, justkui oleks paljas teadus võimeline raha teenima.
10.08.2017 07:17
Kaua EASil veel tegutseda lastakse? Raha põleb, ettevõttes varastatakse isegi igapäevatasandil nagu hiljuti meediast võis lugeda. Hulk korstnasse kirjutatud ebaõnnestunud projekte.
    10.08.2017 09:38
    Eas tegeleb saja pluss ühe valdkonnaga, mõni ime, et mingi kitsa valdkonna tegelased neil mütsi silmini tõmbavad. Neid lugusid on palju, kuidas mingid jõmmid omale euroliidu taskust füüri käristavad. Eas ise ei teagi, mis ulatuses on neid aastate jooksul petetud.
    10.08.2017 10:28
    Eas teeb ka head tööd.Sellest lihtsalt ei sa laike .Muide kommiad .Maja taha tehast tahad.?
10.08.2017 07:49
sellist kuritegevust,korruptsiooni rahastavat ettevõtet pole küll vaja,kuid pätiriik vajab ju pättide,kelmide rahastamist kuidagi läbi lillede näitama--
    10.08.2017 08:14
    asjatundjad, kes utoopia tegelikusest.
    Ollakse harjunud ENSV kombel riiki varastama (poolkommunism) ja selleks pidev leelotamine, "riik tegi, riik süüdi, riik sõitis, riik tasuta jagas, riik koolitas, riik õpetas".
    Kes on see riik, kas sm.ossinovskid sm.Ratase juhtimisel?
    10.08.2017 08:16
    Sa oled liiga optimistlik, kui arvad, et tegelinskid saavad asjast väga adekvaatsel aru ja tegelevad omakasust lähtudes riigi suhtes pahatahtlikult. Pessimist aga arvaks, et tegu pole teadliku pahateoga, vaid rumalusega ehk lootusetuma olukorraga. Kui oma tegevust teadvustavat inimest on võimalik pahateo lõpetamiseks ära rääkida või kasvõi ähvardama pahateod lõpetama, siis rumalale pole võimalik midagi seletada ega isegi ähvardamisega pole võimalik rumalale mõistust pähe panna. Kui näiteks inimesel pole muusikalist kuulmist, siis pole teda võimalik seletustega panna viisi pidama. Viisi pidama ei saa ka teda püssiga ähvardades.
10.08.2017 08:07
Siin on vaikne, siin on hea....
10.08.2017 08:15
Täiesti naeruväärne et ühe riigi president oma maine nii väikese summa eest maha müüb! Ilmselt kõrvade vahel ajude asemel lõõtsutab peeruhais.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    10.08.2017 08:43
    Huvitav mida see xiil siin pudrutab.....ilmselt tahtis öelda et meie päike tõuseb natsivenemaalt. Sealt tõusev päike kipub alati verine olema.
    10.08.2017 08:59
    Arengu jaoks on aega vaja, kuid juhtivad vasakpoolsed võitlevad nagu geneetilised kommunistid normaalse arengu vastu?

    Kapitalism, see inimese omandil, huvil ja vastutusel põhinev tootmisviis ei saa ilma kapitalistideta normaalselt eksisteerida. Tõeliste kapitalistide puudumist pole võimalik asendada ei koolituse ega ka palgaliste pensioni- ja teiste fondide juhtidega, sest nende ajahorisont ja vastutus jäävad liiga kasinaks. Eestimaa on selles mõttes veel keerulisemas olukorras, kui seda on võlgades Lääne-Euroopa. Meil pole kuigi palju ettevõtjaid, kes tõsise kapitalisti nime igakülgselt välja kannataks, rääkimata siis nende dünastiatest või vanast tõsisest ärikultuurist ja eetikast, mis hoiaks nende õigusi ja kohustusi tasakaalus. Ilmekaks näiteks, et see tõepoolest nii on, on meie arvukad JOKK-asjad.

    Kuid põhiline takistus paistab siin siiski olevat rahvusliku ärimeeskonna ja tema mõjukuse vähesus. Kuivõrd aga arengutingimuste loomine sõltub suurimal määral meist endist, hakakem siis ükskord tõsisemalt mõtlema ka sellele, kuidas Eestimaal võiks välja kujuneda selline vastutustundlik kapitalistide kiht, kes tahaks ja suudaks üheskoos intelligentsiga võtta endale vastutuse rahvuse tuleviku pärast, ja saagem aru, et selle töö vedamine on meie endi, mitte välisinvestorite ülesanne.

    Maailmas ei arvestatud ju eelnenud kümnenditel sellega, et tulevikukriisid ei ole enam puhtalt kas majandus-, finants-, ega ka võlakriisid, vaid eelkõige moraalikriisid. Kriisid, mida olulisel määral hakkab võimendama tõsiasi, et ettevõtete juhtimine on läinud omanikelt üle palgatöötajatele. Olukord, kus anonüümne pangandus- ja muu personal saab teha teiste inimeste rahaga, olgu nendeks hoiustajad või aktsionärid, mida tahes. Mängida järjest riskantsemaid mänge raha- ja väärtpaberiturul ning seda sellistel tingimustel, kus riskijaks on need, kes oma raha ühel või teisel kombel nende kätte on usaldanud, aga mitte mängijad ise. Ja seda just neil põhjustel, millest rääkis Solženitsen üle 30 aasta tagasi.

    Tänapäeval võivad aga teiste inimeste rahaga spekuleerinud suured krediidiasutused liiga tihti minna allavett, kõhud ülespidi, aga nende juhid, nagu kriis on näidanud, võivad võtta töölepingus ettenähtud boonuseid ka siis, kusjuures viimaste maksmise allikas on riigi rahakotist panga päästmiseks antud toetus.

    Kaotajaks on aga anonüümsed maksumaksjad ja peaaegu sama tundmatud omanikud. Kuigi veel aastat 50 tagasi rahamaailmas asjad nii ei käinud, hakkasid selle aja tundlikumad ajud juba siis alanud muutuste pärast muret tundma. Nii mäletab E.G. Karlweis, kuidas Edmond Rothschild juba möödunud sajandi 60ndate alguses tundis tõsist muret pankade vastutuse ja moraali hajumise pärast.

    Vana parun oli leidnud, et ärikoolid ei kasvata ega saagi kasvatada vastutustundlikke pankureid, vaid et seal koolitatakse müügimehi, juhte ja halvemal juhul isegi avantüriste. Et palgatud ja teiste inimeste rahaga opereeriv inimene on väga erinev oma rahaga vastutavast inimesest. Et inimest ei saa kapitalistiks koolitada, vaid selleks tuleb teda kasvatada. Tagasi vaadates tuleb tunnistada, et tal oli paljuski õigus.
    10.08.2017 09:28
    Laokil kinnisvara pööritamisega jõukaks saanud eestlased ei oska ümber lülituda omale tehaste tekitamisele ja sellega aluse panemisele püsivaks jõukuse kasvuks. Kinnisvara pööritamisega teenitud raha osatakse paigutada vaid kinnisvarasse ja kuna laokil kinnisvara on veel saada Bulgaarias, Ukrainas, Rumeenias, siis sinna ka üritatakse paigutada. Sealsed kinnisvara pööritajad on aga reeglina kavalamad ja reeglina jäävad meie kinnisvara pööritajad tühjade kätega.
1 2 ... 5
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega