EAS: välisinvestorite huvi on kasvanud
Majandussektoritest on välisinvestoritele jätkuvalt atraktiivsed elektroonika ja masinatööstus, kus Eesti majandus on muutunud Põhjamaade vastavate majandusharude hästi integreerunud osaks, selgitas Alajõe BNS-i küsimusele vastates. Eesti jaoks huvitavaid projekte on ka mitmetes teistes valdkondades.
"Kindlasti ei realiseeru neist kõik, aga indikaatoriks peame ka huvi tundvate ettevõtete arvu ja profiili. Võrreldes aastataguse ajaga on ettevõtete huvi Eesti vastu igatahes kasvanud. Möödunud aastal tuli EAS-i kaudu Eestisse 24 välisinvesteeringut, tänavuselt aastalt ootame positiivsetelt otsustelt vähemalt samaväärset taset," mäkis Alajõe.
Töösolevatest projektidest ei saa EAS Alajõe sõnul väga detailselt rääkida, kuna ettevõtete laienemise või ümberasumise näol on tegemist väga tundliku infoga ning selle lekkimine välistab Eesti kui potentsiaalse asukohamaa momentaanselt, mõjudes hävitavalt EAS-i mainele.
Alajõu märkis samas, et realiseerunud või realiseerumas on mitmed IT või äriteenuste valdkonna projektid, millest saab nimetada näiteks Soome ettevõtet SW-Development, mis pakub ettevõtetele tarkvaralahendusi tootmisprotsesside ja tarneahelate optimeerimiseks. Nad asutasid end Eestisse 2010. aasta kevadel, tegutsedes Tartu Teaduspargis.
Äriteenuste valdkonnas tõi Alajõe esile EAS-i kaudu Eestisse tulnud Stora Enso raamatupidamisüksuse rajamise Tallinna.Eestisse jõudis ka Statoili finantskeskus. Mõlemat projekti ühendab see, et neil ettevõtetel oli oma põhitegevuse üksus Eestis juba olemas.
Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite möödunudaastane majanduskasv on toetanud välisnõudluse kasvu ja toonud kaasa ekspordi kasvu. Eesti ekspordis annavad põhitooni välisosalusega ettevõtted, millest näiteks töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad ligi 65 protsenti oma toodangust, samas kui Eesti osalusega ettevõtete vastav näitaja on EAS-i andmeil 37 protsenti. Eestisse tehtud välisinvesteeringud on olnud orienteeritud ekspordile ja tuginenud välisinvestorite veendumusele, et Eesti majanduspoliitika on stabiilne ja jätkusuutlik, sõnas Alajõe.
Välisinvesteeringutel on mitmeid ajendeid. Üheks põhjuseks on Alajõe hinnangul kindlasti Põhjamaade ettevõtetes majanduslanguse käigus toimunud kulude optimeerimine, mis on selgelt esile toonud Eesti eelise – geograafiliselt ja kultuuriliselt väga lähedal paikneva hea tasemega tööjõu suhteline odavus võrreldes Põhjamaadega.
Teiseks ajendiks on Eesti-suunalise investeerimishuvi geograafiline laienemine. Eesti välisinvesteeringute osas on lähteriigid olnud domineerivalt Rootsi ja Soome, kust pärineb üle poole Eestisse tehtud välisinvesteeringutest ning mis on jätkuvalt uute projektide osas põhilisteks lähteriikideks. Samas võib Alajõe selgitusel märgata olulist huvi kasvu ka mujalt Euroopast, näiteks Suurbritanniast, Norrast ja Kesk-Euroopast.
Märkimisväärset kasvu on tunda Venemaa ettevõtjate huvis, seda eriti Ida-Virumaa suure potentsiaali vastu. "Rõõmu teeb asjaolu, et investeeringud on liikumas Tallinnast ja Harjumaalt väljapoole, eri regioonidesse, eriti positiivsena tooks siinkohal välja välisomandis olevad Incap Electronics Estonia ja Trelleborg, mis tegutsevad Kuressaares," märkis Alajõe.
