Ärimees Heiti Hääle osalusega AS Paldiski Tsingipada sai 2008. aastal EAS-ist 712 000 eurot tehnoloogiainvesteeringu toetust, kuid peab nüüd, aastaid hiljem, raha tagasi maksma. Summale on aja jooksul  tiksunud lisaks ka krõbedad intressid, mis juuni algul ulatusid juba üle 120 000 euro.

Nimelt selgus EAS-i järelkontrollis, et sihtasutus andis rahasumma riigiabi reegleid rikkudes ehk et firma ei oleks tohtinud investeerimisprojektiga alustada enne toetuse saamist. Tsinkimistehase omanikud pidasid aga toetuse tagasinõudmist ebaõiglaseks ja kaebasid EAS-i kohtusse. „Meie ettevõte tegi kõik riigi poolt seatud nõuete kohaselt: esitasime EAS-ile taotluse, see kiideti heaks ja rahuldati, meie ettevõtet auditeeriti abikõlblikkuse selgitamiseks, meie ostsime seadmed ja panime tehase käima,” rääkis Hääl 2012. aasta lõpul Ärilehele.

Täna otsustas aga halduskohus eesotsas kohtunik Enno Loonurmega, et EAS-i tagasinõue on õiguspärane ja Tsingipada peab siiski toetuse tagasi maksma. Tsingipaja juhtkond ei ole veel Ärilehele täpsustanud, kas nad kaebavad otsuse edasi.

Huvitava kokkulangevusena kuulus Heiti Hääl Tsingipajale toetuse jagamise ajal ka EAS-i nõukokku - selline olukord on tänase kodukorra järgi EAS-is keelatud, sest nõukogu liikmetega seotud firmad sihtasutusest toetust saada ei tohi.

Selle aasta juunis kirjutas Ärileht, et kuigi rahajagamise reegleid eiras EAS, ähvardab lisaks Tsingipajale toetuse tagasimaksmine veel viit ettevõtet, millelt nõutakse nüüd kokku 5,8 miljonit eurot.

Need firmad on aerosoolpudelite valmistaja AS Metaprint, farmaatsiatehas OÜ Vitale-XD, keemiatoodete tootja Renek Kemia OÜ, trükikoda AS Pajo ning kahe projektiga Eesti üks suuremaid välisinvestoreid ja eksportijaid AS Ericsson Eesti. Ericssoni puhul on tegemist suurima tagasinõudega ligi 1,2 miljonit eurot, teiste ettevõtete summad jäävad sadade tuhandete eurode juurde.