Economist: Eesti oskab üllatada
Ainuüksi kaks aastat tagasi lõhkenud kinnisvaramull, mis raputas pangandust ja kahandas sisemajanduse kogutoodangut eelmisel aastal tervelt 14,9 protsenti, pani hukukuulutajaid devalveerimisest rääkima. Kuid neil ei olnud õigus.
Paindlikud palgad ja hinnad on aidanud Eesti majandusel stabiliseeruda: tööjõukulu kukkus eelmise aasta viimases kvartalis 7,5 protsenti. Eksport kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis kuus protsenti ning Eesti Pank ennustab antud aasta kasvuks ühte protsenti.
Valitsussektori võlg oli eelmisel aastal 7,2 protsenti SKP-st ning eelarvedefitsiit 1,7 protsenti. Muret teeb vaid stabiilsus: kas tulevased valitsused suudavad neid näitajaid kontrolli all hoida.
Inflatsioon on madal: viimase 12 kuu keskmiseks kujunes -0,7 protsenti, mis on euroliidu seatud 1-protsendi suurusest eesmärgist tublisti väiksem. Euroopa Komisjon on samas märkinud, et selles osas ei tohiks Eesti oma valvsust kaotada, nii nagu tuleks suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet.
Eesti peamine probleem on poliitiline, mitte majanduslik. Mõned euroala liikmed, nagu näiteks Prantsusmaa, on arvanud, et euroala laienemine, kus on ebakindlaid liikmeid niigi, tundmatu ja ebastabiilse ekskommunistliku riigi arvelt, ei peaks olema prioriteet. Kui Eesti toetub kindlale alusele, siis miks oodata veel aasta, et selles veenduda?
Euro edasilükkamine Eestis annaks aga perversse sõnumi, seda põhjusel, et Eesti on peaaegu ainus riik kogu Euroopa Liidus, kes ühisraha reegleid täidab.
Kõik eurot kasutavad riigid on üle astunud nii defitsiidi kui ka võlapiirist. Eesti poliitikute ja avalikkuse südikus avaliku sektori kulude vähendamisel, maksude tõstmisel ja palkade kärpimisel on olnud eeskujuks.
Reegleid järginud Eesti karistamine, samas kui neid räigelt rikkunud Kreekale pakutakse käendust, ei tõsta euro usaldusväärsust ei valitsuste ega investorite silmis.
Eesti euro osas lõpliku kindluse saamiseks ületama veel paar tõket. Kuid vähesed usuvad, et Prantsusmaa või teised kahtlejad Eesti liitumistaotluse blokeerivad. See annab suuremat lootust ka Lätile ja Leedule.
