Kõik kolm Balti riiki seisavad silmitsi kahekohalise SKP languse numbriga, mis on tingitud hooletule laenamisele ja kulutamisele järgnenud laenumulli lõhkemisest.

Paljud välisvaatlejad on tõstatanud küsimuse, kas kolm riiki suudavad säilitada fikseeritud vahetuskursi euroga. Valuuta- või panganduskollaps Balti riikides vapustaks regiooni teisi turge, ohustades teisi kana jalgadel seisvaid majandusi, nagu näiteks Ungaris.

Viimasel aastal on keskendutud katastroofi ära hoidmisele. Kukkunud maksutulud kahandasid kõigi Baltimaade võimalusi liituda euroga. Läti valitsus näiteks võitleb eelarvedefitsiidiga, mis peaks jääma alla 8,5 protsendi SKP-st, kui Lätis soovib IMF-i abipaketist edaspidigi osa saada.

Praeguse seisuga aga paistab, jättes kõrvale võimalikud tagasilöögid, et järgmise aasta keskpaigaks on Eesti täitnud kõik euroga liitumiseks vajalikud kriteeriumid. IMF-i sõnul on selle taga edukas eelarvepoliitika - valitsus tegi varakult suuri eelarvekärpeid ning kiirendas euroraha kasutuselevõttu -, mis kokkuvõttes tähendab seda, et astutud sammud on mõjunud majandust elavdavalt.

Läti ja Leedu jaoks on sama teed käia olnud raskem. Leedu pangandus on ebakindel ning olukord, kus kõik-on-kõigile-võlgu ainult süveneb. Läti on kaotanud oma usaldusväärsuse, kuna ei suutnud kulusid kärpida, nagu oli varem lubanud.

Et kõik paremini laabuks, soovitab IMF Eestil tõsta makse ning laiendada maksubaasi. Näiteks autoomanikud ei maksa Eestis praegu auto- või teemaksu.

Tähelepanu pöördub nüüd taas Lätile, kus IMF ja Euroopa Liit (EL) jälgivad uue eelarve käekäiku. IMF ja EL muretsevad, kas praegusel koalitsioonil jätkub piisavalt poliitilist tahet. Samuti on pööratud tähelepanu sellele, et kriis mõjutab ebaõiglaselt just vaesemat elanikkonda.

Läti sõdib aga maksude tõstmise vastu, kuna see kahandaks ettevõtjate motivatsiooni ning lisaraha, mis maksutõusust tuleks, oleks liiga väike. Enesega rahuloluks seega selles riigis põhjust pole.