Eriti vaieldav koht abipaketis on olnud see, et Rahvusvaheline Valuutafond ei nõua Lätilt lati devalveerimist, kirjutab ajakiri.

Argentiina valuutakomitee kollaps 2002. a on IMFis veel valusalt meeles. Otsustavaks sai argument kahjust, mida lati devalveerimine lähiümbruses kaasa tooks — nii Skandinaavia pankadele, Eesti ja Leedu valuutakomitee süsteemile kui samuti teistele vankuvatele Ida-Euroopa riikidele nagu Ungari, mis on hädavaevu suutnud hapra stabiilsuse taastada. Lõppeval nädalal ütles IMF, et ei usu, et ka Eestil ja Leedul tuleks oma valuutakomiteest loobuda. Suured jooksevkonto defitsiidid on aga jätkuvalt probleemiks.

Päästepakett nõuab Lätilt tavatult karme eelarvekärpeid, et vähendada jooksevkonto defitsiiti ja inflatsiooni. Läti SKPd ootab tuleval aastal viie protsendiline langus, päästepaketi raames kokku lepitud maksutõusud ja kulukärped moodustavad seitse protsenti SKPst. Avalik sektor kärbib palku 15% ja ka erasektor langetab palku.

Läti paindlik majandus tuleb kriisist läbi ilmselt edukamalt kui poliitiline süsteem, mis on „kuulus“ oma killustatud erakondade, nägelemiste, hämarate ärisidemete ja võimuliialduste pärast. Peaminister Ivars Godmanis on küll ise kaalukas poliitik, kuid tal ei ole kompetentset meeskonda. See on oluline, kuna abipakett eeldab suuri strukturaalseid reforme, sealhulgas finantssüsteemi põhjalikku reformi.

IMF võib Läti abipaketi heaks kiita veel enne jõule. Igasugune viivitus riskib spekulantidele anda uue võimaluse lati ründamiseks, mille kaitseks Läti keskpank on oktoobrist kulutanud viiendiku reservidest. Lätlased võivad taas paanikasse sattuda ja hakata oma latte valuutasse vahetama. Praegu paistab, et hilistesse öötundidesse läinud rasked kõnelused abipaketi üle on vilja kandnud. Kuid ainult praeguse hetke seisuga, hoiatab The Economist.