Edelaraudtee: riik võib kaotada ka elektrirongide lepingu
Ärilehe intervjuu Edelaraudteed esindava Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vandeadvokaadi ja partneri Ain Alviniga.
Mille üle Edelaraudtee ja majandusministeerium kohtus vaidlevad?
Selle aasta aprillikuust on Edelaraudtee kaebuse alusel Tallinna Halduskohtu menetluses kohtuvaidlus MKM-i ja Edelaraudtee vahel 2009. aastal sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise lepingu ennetähtaegse lõpetamise üle. Leping oli sõlmitud tähtajaga 2014. aasta lõpuni. Riik soovis Edelaraudteega lepingu aasta enne tähtaega lõpetada, kuna uued rongid saabusid aasta planeeritust varem ja riigi soov oli anda need opereerida just riigile kuuluvale ühingule, Elektriraudteele. Edelaraudtee hinnangul ei ole lepingu aasta varasem lõpetamine õigustatud ega põhjendatud ja tekitab Edelaraudteele märkimisväärse kahju, sundides Edelaraudteed turult väljuma. Edelaraudtee oli arvestanud lepingu kehtivusega 5 aastat ja teinud lepingu täitmiseks ka selles mahus ja arvestusega kulutusi. Meie seisukoht on, et leping kehtib ja Edelaraudtee soovib lepingut täita. Kohtuvaidlus on pooleli esimese astme kohtus.
Juuli lõpus vaidlustas Edelaraudtee MKM-i ja Elektriraudtee vahel selle aasta 1. juulil sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu ja taotles nii Riigihangete Vaidlustuskomisjonilt kui ka Tallinna Halduskohtult lepingu tühisuse tuvastamist. Edelaraudtee on seisukohal, et MKM oleks pidanud valima avaliku reisijateveo teenuse osutaja välja avaliku konkursi raames. Vaidlustatud leping sõlmiti aga igasugust konkurssi korraldamata otselepinguna, välistades konkurentidele ja huvitatud isikutele täielikult teenuse osutamisele juurdepääsu. Komisjon tegi 4. septembril otsuse ja nõustus Edelaraudteega, et Edelaraudtee õiguslik positsioon on õige ja otseleping Elektriraudteega on seega tühine.
Lisaks MKM-i vaidlustele on halduskohtus pooleli ka Edelaraudtee ja Tehnilise Järelevalve Ameti vaheline vaidlus seonduvalt sellega, et Tehnilise Järelevalve Amet keeldus eraldamast läbilaskevõimet avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks.
Majandusministeerium ütles, et Riigihangeteameti Vaidlustuskomisjoni otsus pole pädev, kuna komisjon on valesti hinnanud Euroopa Liidu otsekohalduva määruse mõju Eesti õigusele. Kuidas seda kommenteerite?
Siin on meie õiguslikud lähenemised erinevad. Riigihangeteameti Vaidlustuskomisjon (Vako) on täiesti õigesti leidnud, et siseriiklik õigus on otselepingute sõlmimise keelanud, kuna seadus kohustab korraldama avaliku konkursi. Tavaliselt teeb komisjonis otsuse üks vahekohtunik, kuid vaidlusasjas moodustasid vaidluse olulisusest lähtudes kolm konkurentsiõiguse ja riigihangetega tegelevat vahekohtunikku. Vako on MKM-i väärtõlgenduse põhjalikult argumenteerituna ja põhjendatult ümber lükanud ja nõustunud õigusvaidluses Edelaraudtee positsiooniga.
Ka Saksa kõrgemast kohtust on analoogne vaidlus läbi käinud ja kohus otsustas sama normi osas, et kui siseriikliku õigusega on ette nähtud avaliku konkursi korraldamine, siis on otselepingute sõlmimine siseriikliku õigusega keelatud.
Majandusministeerium eksib ka õiguse üldprintsiipide vastu. Avalikus õiguses on erinevalt eraõigusest üldpõhimõte see, et kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Kui seadus annab juhise, kuidas peab midagi tegema, siis on avalikus õiguses kõik muud võimalused keelatud ning selleks ei ole vaja täiendavat keelavat normi sätestada.
Samuti on väär majandusministeeriumi arusaam Euroopa õigusest. Määrus, mis on liikmesriikidele otsekohalduv, sõnastab otselepingu sõlmimise õiguse igas konkreetses liikmesriigis juhuks, kui see ei ole keelatud siseriikliku õigusega. Nagu ülal on selgitatud, Eesti siseriiklik õigus sellist võimalust Eestis ei anna.
Kui nüüd kohus otsustab, et õigus jääb Edelaraudteele, mis siis saab?
Kui kohus jätab Vako otsuse jõusse, siis on otsuse õiguslik tähendus see, et Elektriraudteel puudub õiguslik alus avaliku reisijateveo teenuse osutamiseks. Eeltoodu puudutab nii diisel-kui elektrironge, kuna vaidlustatud konkursita sõlmitud leping hõlmab reisijatevedu nii diisel-kui elektrirongidega.
Majandusministeerium ütles eelmisel reedel pärast komisjoni otsuse teatavaks saamist, et komisjoni loogikat aluseks võttes oleks õigustühine ka Edelaraudtee endaga sõlmitud avaliku teenindamise leping, mis kehtib kuni 31. detsembrini 2013, kuna ka see on otseleping.
Esiteks, Edelaraudtee leping kehtib kuni 2014 aasta lõpuni. Teiseks, Edelraudtee 5 aastast lepingut ei ole sõlmitud ilma konkursita, vaid ministeeriumis kaaluti erinevaid pakkumisi, mille tol ajal esitasid nii Edela- kui ka Elektriraudtee. Edelaraudtee pakkumine oli riigile soodsam. Kolmandaks, täna kehtiv EL-i määrus tol ajal veel ei kehtinud. Kuid mis kõige olulisem on see, et Edelaraudteega kehtiva halduslepingu sõlmimise õiguspärasust ei ole kunagi keegi kahtluse alla seadnud ja seda vaidlustanud. Käesolevaks hetkeks on kõik võimalused selleks ka lõplikult minetunud, mistõttu MKM-i kriitika enda poolt varasemalt sõlmitud lepingu kohta on pehmelt öeldes ainetu.
Kuidas kommenteerite majandusministeeriumi lubadust, et uued diiselrongid hakkavad vaatamata komisjoni otsusele ja peagi algavale kohtuvaidlusele järgmise aasta alguses sõitma?
Põhimõtteliselt on selline lahendus ka võimalik kui riik jõuab Edelaraudteega pooli rahuldavale kokkuleppele ja vaidlus lõpeb. Kompromissiks võib olla ka see, et Edelaraudtee jätkab opereerimist uute rongidega. Kui kompromissi aga ei sünni ja otsus jõustub, siis ei ole kohtuotsuse täitmine pooltele vaba valik vaid otsus on ka MKM-ile kohustuslik järgimiseks. Kompromissi läbirääkimisi ma kommenteerida ei oska.
Millised on väljavaated? Võib eeldada, et selle vaidlusega minnakse riigikohtuni välja. Mis ajaks kohtu viimane sõna selguda võib?
Ei ole tõenäoline, et see vaidlus jõuab jõustunud lahendini selle aasta lõpuks. Osapooltele oleks kindlasti parem kui vaidlused lõpevad kompromissiga enne järgmise aasta algust ja on üsna tõenäoline, et ka kohus suunab pooli kompromissi leidma.
