Ka osalemine ei pruugi olla naljaasi. Sel aastal ei osale finantsprobleemide tõttu näiteks Bulgaaria. Loomulikult ei võta osa ka Ukraina. Varasematel aastatel on raha taha jäänud nii Portugali, Bosnia-Hertzegoviina kui Poola osalemine.

Asi on koguni nii tobedaks läinud, et nii mõndagi riiki on varasematel aastatel kahtlustatud selles, et nad on meelega võistlusele saatnud loo, mis iialgi ei võidaks.

Tagasi korraldajate juurde. On riike, kes soovivad end tõestada, kelle kultuuri üks osa on külalisi eriti heldelt kostitada. 2012. aastal oli selleks Aserbaidžaan. Nende otsene kulu võistlusele oli 35 miljonit eurot, aga võistluse tarbeks ehitasid nad tohutu "Kristall-palee" nime kandva halli, mis maksis umbes 100 miljonit eurot.

2013. aastal korraldas võistluse Rootsi ja võttis asja kainelt, kulutades vaid 15 miljonit eurot. See oli alates 2007. aasta Helsingi võistlusest kõige odavam Eurovisioon. 2011. aastal kulutati Düssendorfi võistlusele 30 miljonit. 2010. aastal Oslos 16,5 miljonit. Aasta varem kogunesid Eurovisiooni-huvilised Moskvasse, kus pandi magama 32 miljonit eurot. 2008. aastal Belgradis toimunud laulupidu läks maksma 19 miljonit eurot.

2014. aastal soovisid taanlased saada hakkama lausa vähem kui 5 miljoni euroga, kuid maksid lõpuks ikka üle 15 miljoni euro.

Eurovisiooni finaal meelitab telerite ette üle 100 miljoni inimese. See toob riiki ka turiste. Siiski ei suuda see kõik katta korraldamiskulusid. 1990ndatel võitis Iirimaa võistluse kolm korda järjest ning kohalik rahvusringhääling oli väidetavalt pankroti äärel.

Viimasel aastakümnel on "väline" toetus võistlusele siiski oluliselt kasvanud. "Suure viisiku" ehk Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia panus, sponsorrahad, telefonihääletuselt tulevad tulud ning piletiraha kataksid suure osa kuludest...kui vaid riikidel ei oleks soovi eputada.

Kui palju kulus Eestil?

Eestis toimunud lauluvõistluse eelarve küündis üle 122 miljoni krooni (7,8 miljonit eurot), mis jagunes neljaks: sponsorrahad, riikide osalustasud ja piletimüügi tulud. Umbkaudu neljandik eelarvest ehk osa, mida muud tulud ei katnud (üle 33 miljoni krooni), rahastati riigieelarvest. Lauluvõistlusel müüdi pileteid kolmele kontserdile: kahele peaproovile (24. ja 25.05) ning lõppkontserdile. Viimasele müüdi pääsmeid internetioksjonil alghinnaga 4500 krooni (288 eurot), kus mõni pilet läks kaubaks rohkem kui 7000 krooni (447 eurot) eest. Soolase hinnaga pileteid ei müüdud aga kuigivõrd palju ning lauluvõistluse nädalal ja veel vahetult kontserdi eelgi müüdi pileteid Saku Suurhallis hinnaga 600 krooni (38,35 eurot).

Allikas: Vikipeedia