„Üks tunnus on, et ettevõte ise määratleb end nii, et tema tegutsemisel on start-up'ile omased põhimõtted," alustab Rein Lemberpuu ning lisab, et kui need põhimõtted ettevõtte juhile teada ei ole, pole üldjuhul tegu start-up-ettevõttega.

Üheks selliseks määratluse aluseks on loodava ettevõtte finantseerimisskeem. See on start-up-kogukonna standardiseeritud protsess, millest tuleb selles loos kohe ka pikemalt juttu.

Tavaline versus start-up?

Traditsiooniline ettevõte loob alustades äriplaani, mis võib hõlmata tootmisega alustamist, hinnastamist, turustamist ja paljut muudki. Äriplaani osa on ka rahastus - see võib olla pank, investor, kes liitub ettevõttega, starditoetus või lihtsalt ärialustaja enese ning tema pere ja sõprade säästud.

Rein Lemberpuu hindab, et traditsiooniline äriplaan sobib hästi valdkonda, kus plaanitakse pakkuda toodet või teenust, mis on olemuselt juba ammu olemas - näiteks teha juuksuritöökoda.

Start-up'i kasuks on mõtet otsustada siis, kui äriidee on innovaatiline - kui soovitakse teha midagi, mida pole senimaani olemas olnud," selgitab ta.

Start-up'i rahastamine

Start-up-ettevõtte rahastusmudel on teistugune," selgitab Rein Lemberpuu. Arenguplaan jagatakse enne rahastajate leidmist väikesteks etappideks ning lepitakse kokku, kuidas etapiviisiline rahastamine toimuma hakkab. Selleks, et saada järgmise etapi jaoks raha, peab eelmine olema läbitud.

Teine oluline rahastuspõhimõte on see, et lepitakse kokku, kuidas ja millal investor ettevõtte tegevusest väljub. Tavalises ettevõttes jääb investor sageli aktsionärina ettevõttesse.

Start-up-ettevõtete finantseerimisskeem on sageli mitmekihiline. Alustatakse n-ö ingelinvestoritega ning liigutakse edasi riskikapitalifondidesse. Igal ärietapil on oma investorid ja oma fondid.

Neile, kes päris täpselt ei tea - ingelinvestorid või äriinglid on investorid, kellel on vaba investeeritavat raha ning kellel on ka teadmised ja kogemused valdkonnas, kuhu investeerivad. Tavaliselt on nad oma raha teeninud samas valdkonnas, kuhu investeeritakse.

Ingelinvestorid on ise ärimehed ja teemavaldkonnas väga pädevad, kes ei suhtu investeeringuse kui kiiresse rahateenimisse, vaid kui arendustegevusse. Nad tahavad ise arengus ja töös osaleda ning nõu anda. Eestis tegutseb ingelinvestoreid koondav organisatsioon EstBAN, millel on 125 liiget.

Riskikapitalifond on spetsialiseerunud investeerimisfond, mis investeerib peamiselt mitme äriingli või investeerimisinstitutsiooni raha. Riskikapitalifondid jagunevad omakorda kaheks: era- ja riiklikeks riskikapitalifondideks.

Erakapitalil põhinevad riskikapitalifondid lähtuvad investeeringute tegemisel peamiselt ettevõtte tegevussektorist, kasvupotentsiaalist, kasutuselolevast tehnoloogiast ja arengufaasist.

Riiklikul kapitalil põhinevad riskikapitalifondid võivad keskenduda riiklikult olulistele strateegilistele suundadele. Riiklike riskikapitalifondide peamine eesmärk on kõrvaldada turutõrge, mis esineb ettevõtte varajases finantseerimisfaasis, ja vajadusel suunata konkreetsete majandussektorite arengut.

Rein Lemberpuu sõnul kasutavad start-up-ettevõtjad oma idee finantseerimiseks ka ühisrahastusteenust ning esmaseid plokiahelal baseeruvaid emissioone (ICO).

Suund tehnoloogiale

Rein Lemberpuu sõnul saab Eesti kohta öelda, et siin on start-up-ettevõtte suunaks sageli peamiselt infotehnoloogia. Mujal maailmas tegutseb rohkem start-up'e ka teistest valdkondadest: elektroonika, meditsiinitehnoloogia, isegi ravimid ...

„Aga tehnoloogiat kasutavad start-up-ettevõtted kindlalt," sõnab Lemberpuu. „See on vajalik, et saada ettevõtte jaoks võimendust. Tehnoloogia abil püütakse jõuda võimalikult paljude klientideni, see omakorda on võimalik ainult siis, kui ettevõte pakub midagi vajalikku ning suudab hoida hinna sellisel tasandil, et see oleks võimalikult paljudele klientidele vastuvõetav. Tehnoloogiata ei ole see võimalik. Lühidalt võiks öelda, et start-up-ettevõte püüab pakkuda teenust, mida pole kas varem olemas olnud või pole see osale klientidest kättesaadav ja taskukohane olnud.

Edu on kasvamise kiirus

Kui Rein Lemberpuu defineerib start-up-ettevõtte edu ülaltoodud viisil, selgitab ta, et kasvamise kiirust saab mõõta nii käibekasvu kui ka kasutajaskonna kasvu mõttes. Viimane on edu näitajaks juhul, kui pole veel sisenetud rahateenimise faasi - see on vajalik näiteks siis, kui esmalt on vaja luua piisav kliendibaas.

„Eduka start-up-ettevõtte kasv peab olema suurem kui 10% kuus," ütleb Rein Lemberpuu, kuid nõustub samas, et sellise kasvu saavutamine pole loomulikult lihtne. „Muutused ilmnevad aastate lõikes. 10% käibekasvu saavutamiseks läheb muidugi aega, aga kui seda taset suudetakse hoida viis kuni kümme aastat, siis on tegu ka valdkonna turuliidriga," ütleb ta ning toob näite maailmast - Facebook ja Google on loodud samamoodi.

Start-up'i arengutsükkel jaotatakse alati väikesteks etappideks ning katsetatakse tsükliliselt, etappide kaupa. Nii näiteks proovitakse esmalt, kas idee klientide peal töötab, hinnastamise katsetamine aga jäetakse järgmisesse etappi.

„Isoleeritud testimine töötab hästi. Kõigepealt proovid, kas sinu lahendus töötab, kas seda on üldse klientidele vaja. Kui veendud, et jah, saad hakata hinnastamise peale mõtlema ning seda testima," selgitab Rein Lemberpuu. „Turundust ja tootearendust oleks korraga raske testida - liiatigi ei omata tavaliselt korraga ühepalju teadmisi valdkonnast, kliendist ja ettevõtte juhtimisest."

Esmalt on vaja tahet

Kui jutt on läinud maailmamastaabis ärihiidudele, esitab siinkirjutaja Rein Lemberpuule ettevaatliku küsimuse - aga mida on vaja, et Eestis oma start-up-ettevõttega alustada?

Vastus on ootamatu ja pisut ootuspärane korraga: „Esmalt on vaja tahet," ütleb Lemberpuu. „Sisenemispunkte on erinevaid. Kõige lihtsam on minna kogukonna üritustele. Neid on nii väikeseid õhtuid kui ka suuri üritusi, mis toimuvad korra aastas. Seal saab tutvuda inimestega ning astuda järgmise sammu - kaasata inimesi, täiendada oma teadmisi, kuidas üht või teist ärialustamiseks vajalikku elementi luua. Teine meetod on minna häketonile, hoogtöömaratonile. Eestis on neist tuntuim Garage48, neid korraldatakse eri teemadel. See on sobiv koht ka neile, kellel on tahtmist, aga pole ideed. Koostöös võib leida nii kaaslasi kui ka mõtteid."

Edasi leiab algaja abi inkubaatoritest ja kiirenditest, mis on loodud selleks, et edukaid start-up'e tekitada ja edasi aidata. Kiirendi võib olla abiks nii rahastamisel kui ka maailmaturu vallutamisel.

Eestist on alguse saanud palju võimsaid start-up-ettevõtteid, ent ruumi ja potentsiaali on siin veel märksa enamatele. Nagu ütleb Rein Lemberpuu - vaja on vaid tahet.


Edukad Eesti(ga seotud) start-up'id
Eesti start-up-kogukond on kokku pannud kümme parimat Eestiga seotud idufirmat, mis on läbi aegade kõige enam raha kasvatanud.

Kaasatud investeeringute esikümme näeb välja selline:

1. Transferwise.com 335 600 000

2. Taxify.eu 151 970 000

3. Skeletontech.com 40 000 000

4. Pipedrive.com 27 131 000

5. AdCash.com 20 000 000

6. Zeroturnaround.com (Exit) 18 993 333

7. Starship 18 500 000

8. Fits.me (Exit) 15 420 000

9. Monese.com 14 654 449

10. GrabCAD (Exit) 11 299 000