„Hinna ja palgakorrektsioon on liiga aeglane, et saaks rääkida efektiivsest deflatsioonist,“ kirjutab Briti ökonomist Edward Hugh oma paar päeva tagasi avaldatud pikas analüüsis Eesti majanduse hetkeolukorra. Analüüs ilmus pealkirja all "Avalik kiri Eesti rahvale - miks on vaja devalveerimist".

Hugh loetleb näkkukarjuvaid ohumärke: kahekoalistes numbrites majanduslangus, tööstustoodangu vähenemine 27% võrra jaanuaris (võrreldes aasta tagusega) ja kiiresti kasvavat tööpuudust.

Siia kõrvale tuleb panna hindade alanemine (tõepoolest väike deflastioon on viimastele kuudel toimunud) ja palga langus. Eelmise aasta teises kvartalis oli tunnipalk 78,26 krooni ja neljandas kvartalis 75,58 krooni. Hugh peamine argument on just selles, et deflatsiooniline korrektsioon on langusest lootusetult maas.

„Majanduskasvuks ja selleks, et maksta tagasi oma võlgu oleks Eestil vaja kolme asja,“ kirjutab Hugh „Kasvu valitsuskuludes, kasvu sisemaises nõudluses või kasvu ekspordis.“ Kui valitsus kärbib eelarvet, kukub esimene asi ära. Õnneks Euroopa rahad (mis loodetavasti saabuvad) natuke tasakaalustavad seda.

Sisemaine nõudlus käitub aga veelgi jubedamalt. Jaanuarikuine jaekaubandus kukkus 10% võrra. Hugh paneb erilise rõhu ka demograafiale – Eesti rahvaarv väheneb pidevalt. Nii jääb pidevalt vähemaks inimesi, kes Eesti siseselt tarbiksid ja niimoodi sisenõudlust kasvataksid.

Nii jääbki lõpuks alles eksport ja siin jõuabki Hugh oma põhilise väite juurde – krooni devalveerimine oleks kõige kiirem samm, mis toetaks eksporti, tooks riiki raha sisse ja pidurdaks tööpuuduse kasvu.