EE: Farma jääb kõigile jalgu
See hästituntud, juba eelmise sajandi algul ilmavalgust näinud ettevõte ei suuda kuidagi 1. juuliks oma tootmist vastavusse viia uute nõuetega, kuigi nood kuulutati välja aastal 1996 ja leidsid täpsustamist tunamullu.
Reeglite kohaselt peavad Eesti ravimitootjad varasuvest vastama nn heale tootmistavale (GMP), mis läänemaades käib ravimifirmadega kokku nagu aamen kirikus.
GMP nõuab, et ruumid oleksid piinlikult puhtad. Et tootmisruumides püsiks mustuse tekkimise vastu ülerõhk. Et aknaid ei saaks lahti teha. Et torud oleks nimelt sellest ja sellest metallist. Jne, jne.
"Kui räägime lääne partneritega, tekib alati kohe küsimus GMP-litsentsist," ütleb Farma finantsjuht Raivo Unt.
Farma toodang on täna kvaliteedilt etem kui kunagi varem. Ka majandusnäitajad liiguvad ülesmäge. Ent üks tähtis paber - GMP-litsents - on puudu ja see tühimik muutub üha valusamaks. Näiteks ei võta Tshehhi, Ungari ja Slovakkia enam GMPta ravimifirmasid jutule.
Tallinlaste õnneks ei nõuta hea tootmistava järgimist täna Baltimaades ja SRÜ-riikides, kuhu läheb enamik tehase toodangust. Ent 1. juuli läheneb, Eesti uued nõuded ripuvad terava kirvena tehase kohal ja sotsiaalminister Eiki Nestor on kinnitanud ravimiameti juhttegelastele, et tema kellelegi järele anda ei kavatse.
Kuigi kõik see on Farma seisukohalt ülioluline, ei leia uute nõuete kohta ridagi firma ametlikest aruannetest. Võimalikest riskidest pole avalikkust teavitanud ka tehase audiitor Villu Vaino, kes töötab üle ilma tuntud firmas Deloitte & Touche.
Teoreetiliselt peaks Farma suvel osa tootmisest kinni panema. Vaid ampullitsehhiga pole väga kiire, sest seal hakkab GMP-nõue kehtima alles aasta pärast.
Praktiliselt aga tootmisliine vaevalt et suletakse. Farma juhtkond saatis aprilli alguses Nestorile ajapikenduse palve. Minister andis asja edasi ravimiametile. Suure tõenäosusega päästab ravimiamet Farma sulgemisest, kuid nõuab kindlat tegevuskava, mida ja millal moderniseeritakse. See on nö viimane hoiatus. Põhjendus on lihtne: riigiameti eesmärk ei ole kohaliku ravimitööstuse lipukandjat põhja lasta ja paarisada inimest tööta jätta.
Samas oleks Farma plindrisse sattumine vesi konkurentide veskile. "Meie salvid, tabletid ja muu toodang on ju sama kvaliteediga nagu teistel, aga märksa odavamad," kinnitab sel kevadel Farma juhatuse esimeheks saanud Ibraim Muhtshi, kes kamandas varem tehase müügipoolt.
Muhtshi sõnul kavatseb tehas tänavu GMP-standardite tasemele jõudmiseks investeerida ligikaudu kümme miljonit krooni. Eelneva nelja aastaga on selleks otstarbeks kulutatud juba 27 miljonit krooni.
Moderniseerimine käib samm-sammult, mitte kogu rindel korraga. Esmalt viiakse uute nõuetega vastavusse laoruumid ja salvide tootmine. Seejärel võetakse ette tablettide valmistamine.
Ravimiameti peainspektor Hille Kask möönab, et salvide tootmine on juba heas seisus. Probleeme on muude tootmisruumide ja ventilatsiooniga.
"Kõike lihtsalt ei jõua korraga teha - ressursse ei jätku," nendib Farma finantsjuht Raivo Unt.
Tablettide puhul on üks võimalikest variantidest, et siin hakatakse vaid pakendama, tootmisteenus ostetakse aga allhanke korras sisse või vastupidi.
Tallinna tehase hilinemise põhjused peituvad tema ajaloos. Farma erastati 1996. aastal. Tema suuromanikuks sai vendade Aivar ja Margus Linnamäe firma Magnum Grupp.
Magnumi mehed tahtsid Farma 2-3 aastaga GMP-tasemele viia, et läänes läbi lüüa. Suurt menu loodeti maomürgil põhinevalt reumasalvilt Viprosal.
Vajalikke teadmisi taheti hankida mõnelt välisinvestorilt. GMP-saamine on äärmiselt bürokraatlik protsess. Kui ravimi tootmise patendi hankimisel piisab paarist tüsedamat sorti kiirköitjast, siis GMP-dokumentide paki paksust võib mõõta meetriga.
Eesti toonase ülikiire arenguga koos kasvasid ka Magnumi ambitsioonid - firma ostis Läti riigilt sealse ravimitööstuse esinumbri Grindeksi, mis nõukogude ajal oli seotud sõjatööstusega ja seetõttu paremas olukorras kui Tallinna tehas. Idee oli osa tootmisest Lätti ümber suunata.
Kõik kaunis lendas uppi aga börsikrahhiga 1997/1998. Äripäeva ajakirjanikud tõestasid, et Farma paljuräägitud Moskva-tehast pole olemas. Aktsiakurss langes püstloodis.
Farma sai 90 miljonit krooni kahjumit ning sattus raskustesse. Maine kannatas nii kõvasti, et selle taastamine võtab aastaid. "Viimasel ajal on suhtumine muutunud siiski positiivsemaks," nendib Raivo Unt, kes suhtleb rahaasutuste ja partneritega päevast päeva.
Varemkogetu tõttu on Farma juhtkond ajakirjandusega suheldes ettevaatlik, et mitte öelda tõrjuv. Nad saavad alati peituda nõude taha, et esmalt peab teavitama börsi.
Segaste aegade saabudes selgus ühtlasi, et Magnumi mehed on end lõhki laenanud. Nad pidid farmaatsiatehaste kontrollpaki loovutama oma rahastajale Sampo Pangale.
Sampo mehed istuvad täna Farma ja Grindeksi nõukogudes. Grindeksist on saanud Farma suurim osanik. Grindeksi peadirektor Jelena Borcova tunneb Tallinna tehast nagu oma kümmet sõrme, kuna juhtis Farmat viimased kaks aastat. Grindeks korraldab ka Farma eksporti. Sisuliselt müüb ta lõviosa Farma kaubast, kuna Tallinna tehase toodangust läheb 75 protsenti välismaale.
Sampo kaudu on ravimiäriga kaudselt seotud ka Eesti Pank. Nimelt müüs keskpank oma osaluse endises Optiva pangas, tänases Sampos, soomlastele klausliga, et kui pangal tekivad kehvade laenude tagasisaamisel probleemid, maksab Eesti Pank need kinni. See tähendab, et kui Farma satub pankrotiohtu, jõuaks arve lõpuks Eesti Panka.
Ent sellise musta stsenaariumi rakendumise tõenäosus on nullilähedane. Farma kinnisvarast, laojääkidest ja muust varast peaks jätkuma kõikide võlgade tasumiseks. Küll tuleb ka GMP. "Senine dialoog ettevõttega annab alust arvata, et farmaatsiatehasel on soov vajalikud ümberkorraldused teha," ütleb Hille Kask ravimiametist.
Firma puhaskasum aktsia kohta on viimase kahe aastaga pea kahekordistunud, tõustes 4,6 kroonilt 8,5 kroonini. Kogu tehase börsihind on täna aga vaid 21 miljonit krooni.
Sulev Vedler
