EE: Inglased võtavad Tallinna Vee valutult
Pealinna veevarustusega tegeleva ASi Tallinna Vesi juhatuse esimees Kalle Tiiter ootab järgmise nädala kolmapäeva. Siis lõpeb Tallinna Vee erastamine ning uus omanik International Water ja United Utilities konsortsium valib uue nõukogu ja juhatuse ning paneb paika ka uue tegevjuhi.
Tiiter ütleb, et kogu juhatus on arvestanud, et neid võidakse tagasi kutsuda. Samas on nad ka uuele omanikule kinnitanud, et omal soovil poleks nad praegu läinud.
"Kui uus omanik toob linnale ikkagi nii suure pataka raha, siis on loomulik, et ta tahab otsustada, kuidas ettevõte edasi läheb, milliseid investeeringuid tehakse, kuidas üldse majandatakse," on Tiiter leplik.
Tallinna Vee kollektiiv on juba mõnda aega sisisenud nagu ussipesa. Kadedatele pilkudele ei ole jäänud märkamata juhatuse liikmete priske elujärg ega see, et mõned neist on linnaettevõtte nimel teinud tehinguid firmadega, millega nad ise seotud on. Ka Kaitsepolitsei (Kapo) on võtnud vaevaks uurida paari tehingut, et selgusele jõuda, kas tegemist oli korruptsiooniga või mitte.
Mitmed rahvusvahelised kompaniid on Eestis äri ajamiseks kohalikud tippjuhid välja vahetanud ning koostanud peamiselt välismaalastest koosneva juhtkonna.
International Water UU Eesti projekti juht Tim Lowe ei ütle otse, kas juhatuse liikmed vahetatakse välja, vaid toonitab, kui oluline on ettevõtte arengus järjepidevus ning kohalikke olusid hästi tundev kogemustega meeskond.
"Meie usume isegi väga palju eestlastesse ja plaanime siia tuua vaid mõned oma inimesed," jagab Lowe kiidusõnu Tallinna Vee tegevjuhtide ja firma seisu kohta.
Tung Põhja-Euroopasse
Seni kuulusid kõik Baltikumi, Soome ja Rootsi vee-ettevõtted omavalitsustele, Tallinn oli selles piirkonnas esimene linn, mis andis veeteenuste pakkumise erafirmale.
"Tallinna Vee ostmine tähendab meile hüppelauda Põhja-Euroopasse," ütleb United Utilities Internationali tegevdirektor Gordon Waters.
Järgmisel aastal läheb müüki Helsingi veefirma, ka on alanud ettevalmistused vee-ettevõtete erastamiseks Vilniuses ja Riias.
Erastamisprotsessi nõustanud Suprema Securitiese investeerimispanganduse direktor Priit Koit usub, et inglise-ameerika konsortsiumi Tallinna Vee ostmise üks eesmärke ongi saada esindatus selles piirkonnas, et operatiivselt tegutseda nii Soome-Rootsi kui ka Läti-Leedu suunal.
"Kõrvaltvaatajana tundub mõistlik, kui nad kaaluksid selle platvormi pealt ka teiste Eesti veeoperaatorite ostmist või opereerimist," ütleb Koit ja selgitab, et näiteks Pärnu Vesi on liiga väike, et ainuüksi sellepärast tuleks mõni välisfirma Eestisse investeerima. Samas oleks laienemine loogiline samm, kui ühes linnas on osalus juba omandatud.
International Water UU esindaja ei kinnita laienemist ega lükka ka ümber.
"Kui soodsad võimalused tulevad, siis me ka kaalume ja reageerime, aga prioriteet number üks on praegu tallinlastele hea teenuse pakkumine," räägib Lowe.
Konsortsium tegeleb väga jõuliselt oma tegevuse laiendamisega Euroopas. Praegu on käimas läbirääkimised opereerimis- või kontsessioonilepingute sõlmimiseks Belgias, Tshehhis, Itaalias ja Poolas.
1,2 miljardit torustikku
Tallinna Vee erastamislepingutes ei ole kirjas, kui palju peab pealinna veemajandusse investeerima. Üles on loetud need tööd, mis tuleb ära teha, ning kokku lepitud teenuste kvaliteet, mille konsortsium peab tagama.
"See on parem lahendus, kui et oleks määratud summa, mis igal aastal tuleb investeerida," arvab International Water UU nõustaja, investeerimispanga Lõhmus Haavel & Viisemann juhatuse esimees Rain Tamm.
Esimese viie aasta jooksul peab International Water UU koostama digitaalse maa-aluste torustike kaardi, kus oleks näha kõik probleemsed piirkonnad. Siis on selge, kui palju tuleb võrgu renoveerimiseks investeerida. Samuti kohustub konsortsium kanaliseerima aastaks 2006 Tallinna hoonestatud piirkonnad ning renoveerima pidevalt vee- ja kanalisatsioonitorustikku, et viie aasta pärast oleks neljandik leketest kõrvaldatud.
Hinnanguliselt peab konsortsium viie aasta plaani täitmiseks investeerima 1,2 miljardit krooni. EBRD, kes Tallinna Vee uuendamiseks on raha laenanud, on teatanud uutele omanikele oma valmisolekust senist laenuprojekti pikendada või vajaduse korral ka suurendada. Uus omanik lubab täita ka varem Tallinna linna ja EBRD vahel sõlmitud kokkulepet, et esimese kolme aasta jooksul tõstetakse veetariife ainult inflatsiooni võrra, seejärel kuni 15 protsenti aastas.
200 töötajat koondatakse
International Water UU maksab pealinna vee-ettevõtte aktsiate eest ca 1,33 miljardit krooni, millest jämedalt pool läheb Tallinna linnavalitsuse käsutusse ning ülejäänu ettevõtte aktsiakapitali.
Kõik osapooled kinnitavad, et tegemist on ülihea hinnaga. Inglise-Ameerika konsortsium maksab ühe Tallinna Vee aktsia eest 23 krooni. Siis, kui erastamist kavandati, ootas Tallinn parimal juhul vaid 15-16 krooni aktsia pealt.
Uue äriplaani järgi peab ligi paarsada inimest ametist lahkuma. Hetkel töötab vee-ettevõttes umbes 650 inimest. Üsna loomulik, et töölustist see asutus just ei rõkka. Tiiter, kes on avalikkuse eest varjul olevat äriplaani lugenud, teab rääkida, et uus omanik on töötajate lahtilaskmise hoolikalt läbi kaalunud ja ette valmistanud. Südametut kingasaamist ei pea veetöölised kartma.
International Water & United Utilities Internationali pooleliolevad pakkumised
- Konsortsium pakub vee- ja kanalisatsiooniteenuseid 8 miljonile kliendile Suurbritannias ja ca 23 miljonile kliendile üle maailma.
- International Water - käive 1999. a - 37 miljonit USDd.
- United Utilities International käive 1999-2000 - 44,5 miljonit USDd.
Brüssel (Belgia)
BOT (build-operate-transfer) pakkumine heitveepuhastusjaama ehituseks
(konsortsium ehitab ja opereerib projekti, kuid ei oma seda)
Praha (Tshehhi vabariik)
pakkumine vee- ja kanalisatsioonilepinguks
Latina (Itaalia)
pakkumine vee- ja kanalisatsiooni kontsessiooniks
Poznan (Poola)
pakkumine vee- ja kanalisatsiooni kontsessiooniks
Vee- ja kanalisatsiooniprojektid
Highlands (Suurbritannia, Shotimaa)
esimene PFI (Private Finance Initiative) erakapitalil baseeruv veeprojekt sõlmiti 1997
25aastane BOO (build-own-operate) leping, mille kohaselt ettevõte ehitab ja jääb hiljem projekti omama ja opereerima
Riverlands (Austraalia)
27aastane BOO (build-own-operate) leping
ehitab 10 uut veepuhastusjaama
Eastern Manila (Filipiinid)
25aastane kontsessioonileping 4,6 miljoni inimese teenindamiseks
2,3 miljardi USD suurune investeering kogu kontsessioonilepingu perioodiks
Moray
(Suurbritannia, Shotimaa)
heitveepuhastuse kontsessioonileping väärtuses 65 miljonit USDd
ca 80 000 klienti
Bielsko-Biala (Poola)
12aastane opereerimise kokkulepe
kuni 25% aktsiate omandamine
ca 300 000 klienti
Tay (Suurbritannia, SHotimaa)
heitveepuhastuse kontsessioon väärtuses 180 miljonit USD
ca 100 000 klienti
Sofia (Bulgaaria)
25aastane kontsessioonileping
1,3 miljonit klienti
140 miljoni USD suurune investeering (esimesed 15 aastat)
Tiripur (India)
BOT (build-operate-transfer)
leping, mille kohaselt ettevõte ehitab ja opereerib projekti, kuid ei oma seda
investeeritava kapitali maht on 200 miljonit USD
Tiina Joosu
