Augusti lõpus teatas Lõuna-Korea suurim ning maailma suuruselt seitsmes konteinervedusid korraldav firma Hanjin Shipping enda pankrotimenetlusest. 66 laeva, mille peal oli kokku 14,5 miljardi dollari eest kaupa, jäid merele seilama. Laevade peal on muuhulgas elektroonikatooted, mis peavad jõudma Ameerikasse. Maailma sadamad ei soovi Hanjini laevu enda sadamatesse lasta, sest laevafirmal ei ole raha, et maksta mahalaadimistasusid. Sadamad ei soovi ka kreeditore oma territooriumile tegutsema. Niisiis võib väärtuslik kraam merel seilata kuid. Pankrotistuva ettevõtte emafirma Hanjin Group on lubanud tasuda 90 miljonit dollarit, et mõned laevadest saaks siiski sihtsadamasse jõuda, kuid kokku on neil vaja maksta 270 miljonit dollarit.

Ettevõtted, kes sõltuvad meretranspordist on väga murelikud, sest kardavad, et ka teised konteinervedusid korraldavad firmad võivad lähiajal raskustesse sattuda. See lööks ettevõtete tarneahela täielikku kaosesse. Konteinervedudeäri käive on siiani ulatunud 170 miljardi dollarini, kuid sel aastal on valdkonnas kadumas 10 miljardit dollarit. 12 suuremast vedusid korraldavast firmast 11 puhul vaatab viimase kvartali aruandest vastu suur miinus. Taani firma Maersk on maailma suurim konteinervedude korraldaja ning ka nemad on punases. Üleeile teatasid nad, et nad struktureerivad end ümber, et püsida konkurentsis. Mitmed väiksemad tegijad on aga pankroti äärel. Veel üks Lõuna-Korea firma Hyndai Merchant Marine päästeti selle aasta esimeses pooles ning võlausaladajad, sealhulgas Korea maksumaksjad, pidid vastu võtma suure rahalise löögi.

Jaapani kolm firmat Mitsui OSK Lines, NYK Line ja Kawasaki Kisen Kaisha tunduvad eriti nõrgas seisus olevat. Aktiivsemad investorid suruvad neile peale, et kolm firmat peaks liituma, et vältida Hanjini saatust.

Miks olukord selline on?

Hanjini pankrott ja teiste suured raskused on tingitud sellest, et valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel on liiga palju laevu. Pärast majanduskriisi on ehitatud liiga palju aluseid, kuid maha ei ole vanu laevu eriti kantud. Samas on globaalne kaubavahetus aeglustunud. Eriti hulluks on olukord läinud viimasel kahel aastal, kui ekspordimahud Hiina ja Lõuna-Korea poolt on koomale tõmbunud.

Konteineri saatmine Shanghaist Euroopasse maksab poole vähem kui aastal 2014.

Väljapääs kriisist oleks lihtne. Kui piisavalt paljud ettevõtted kannaksid laevu maha, siis väheneks oluliselt ka vaba pinna maht tänastel alustel. Siis tõuseksid taas hinnad ning konteinervedusid korraldavad firmad pöörduksid kasvule. Kuid kõige selle juures on suur probleem. Paralleele võib siin tõmmata tänase olukorraga naftaturul, kus on selge ülepakkumine ning osapooled mängivad mänge, et oma turuosa säilitada või kasvatada.

Tugev tegija nagu Maersk võtab uusi laevu kasutusele, teades, et siis hinnad turul kukuvad ning nõrgemad konkurendid langevad turult välja. Väiksemad vedajad ei suuda aga laevu maha kanda. Madal terase hind tähendab seda, et nad peavad laeva maha kandes majandustulemustesse märkima suure miinuse.

Hanjini ootab ees restruktureerimine ning see tähendab 85% alustest loobumist, kuid kõik need laevad jõuavad väga suure tõenöususega samadele meredele, aga teiste firmade alla ja tegutsevad edasi. Pooltühjana. Seni kuni firmad laevade maha kandmist tõsiselt ette ei võta on pankrotid selles sektoris paratamatud ning kauba liikumine võib muutuda aina keerulisemaks.