Eesti Apteekide Ühendus nõuab ettevõtlusvabadust piirava keelu tühistamist

Eesti Apteekide Ühendus pöördus sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi ja majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa poole nõudmisega tunnistada kehtetuks 9. juunil 2014 jõustunud apteekide vertikaalse integratsiooni keeld.

Vertikaalse integratsiooni keelu kohaselt ei või hulgimüügi tegevusloa omaja otse ega kaudselt omada üldapteegi tegevusluba. Lisaks peab hulgimüügiga tegelev ettevõte kolme aasta jooksul leidma apteekidele ostja või majandustegevuse sootuks lõpetama.

Keeld on oma olemuselt nii põhiseadusvastane kui ka vastuolus Euroopa Liidu Toimimise Lepingu ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga. Selle kehtestamisel eirati menetluspõhimõtteid ning rikuti demokraatliku õigusriigi printsiipi. Lisaks on jäänud turuosaliste märkused mõjuanalüüsi puudumisest ning sätte põhiseaduspärasuse analüüsi kohta vastuseta.

„Taolise üliintensiivse ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse riive kehtestamine ilma sisuliste selgitustega mõjutab äärmiselt negatiivselt Eesti ettevõtluskliimat, välisinvesteeringute võimalikkust ning välis- ja siseinvestorite huvi Eestis investeeringuid suurendada," rõhutas Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase. „Selle asemel, et tagada ettevõtluskliima stabiilsus, ründab seadusandja ettevõtjate investeeringuid agressiivsel moel," lisas ta.

Vertikaalne omandipiirang lülitati eelnõusse ajendatult Riigikohtu otsusest, mille eesmärk pidi olema maa-apteekide säilimise püsimine, kuid mis ei oma mingisugust seost vertikaalse omandipiiranguga.

„Riigikohus ei nõua vertikaalse integratsiooni keelamist ega tänaste omandisuhete ja turustruktuuri likvideerimist. Riigikohus jõudis tõdemusele, et Eesti apteegituru põhiprobleemiks on apteekrite nappus ning maa-apteekide vähene või puuduv kasumlikkus ilma nõudluse puudumist korvavate meetmeteta," lausus Terase. „Mitte üheski otsuse punktis ei väida kohus, et apteekide ehk jaeturu probleemiks on vertikaalne integratsioon," kinnitas ta.

Enamik Euroopas või üleilmselt tegutsevaid ravimikäitlejaid - ehk potentsiaalseid Eesti ravimiturule sisenejaid - on vertikaalselt integreeritud ehk tegelevad samaaegselt nii ravimite hulgi- kui ka jaemüügiga ühes või mitmes riigis. Tegemist ei ole Eestile unikaalse fenomeniga, vaid globaalse, aja jooksul välja kujunenud ja tänaseks enimlevinud mudeliga.

Kui keelata Eesti apteegiturule sisenemine neile ettevõtjatele, kes tegelevad nii jae- kui ka hulgimüügiga, suletakse Eesti apteegiturg muuhulgas rahvusvahelisele kompetentsile ning investeeringutele ja tõenäoliselt vähendatakse konkurentsi selle suurendamise asemel. Ei tasu loota, et see suurendaks ravimite kättesaadavust või vähendaks survet ravimite jaehinnale. Tõenäoline, isegi vältimatu, on hoopis vastupidine tagajärg.

Riik on seadnud ettevõtjad sundvõõrandamise olukorda, kus puudub sundvõõrandaja ning omaniku peab leidma umbes 200 miljoni euro väärtuses vara, mille ekspluateerimine nõuab lisaks finantsvõimekusele ka spetsiifilisi eriteadmisi.

„Juhul kui Riigikogu leiab, et vertikaalse integratsiooni keeld on siiski põhiseaduspärane ning ei riku  põhivabadusi, Euroopa Liidu Toimimise Lepingut ega Euroopa Inimõiguste Konventsiooni, palume õiglase hüvitise saamiseks pikendada üleminekuperioodi kümnel aastale ning selgitada ammendavalt sätte põhiseaduspärasust," tõdes Terase.