„Tegemist on 1980ndate alguses arhitekt Ado Eigi eriprojekti järgi ehitatud postmodernistliku arhitektuuri sümbolobjektiga, kus omal ajal rakendati ka edumeelseid hariduslikke ruumiideid. Hoone laguneda laskmise asemel oleks võinud selle juba ammu korda teha, eriti veel olukorras, kus Viimsi rahvaarv kasvab ning lasteaia kohtadest on suur puudus,“ sõnas Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.

EAL oli saatnud oma arvamuse lammutamise kohta mullu 6. juunil vastuseks Viimsi Vallavalitsuse päringule, kus nenditi, et lasteaia näol on tegemist oma ajastu märgilise hoonega, mis on hästi projekteeritud ja lasteaiaks väga sobiv ning kindlasti ei tohiks seda kultuuriväärtust lammutada.

Viimsi valla pressiesindaja Elis Tootsman kinnitas Delfile, et Piilupesa lasteaia hoone on seisnud juba pikalt hooldamata ja tema seisukord on praeguseks muutund väga halvaks. Tootsmani sõnul hakkas hoones levima ka seen, lisaks on kohalikud hoonet palju lõhkunud. Tootman lisas, et praegune omanik, kes hoonet lammutama hakkab, pole hoone kaitsmisega hakkama saanud. Kuid ka vallal ei ole tema sõnul arhitektuuriväärtuslikku hoone päästmiseks mitte midagi võimalik ette võtta.

Katrin Koovi sõnul on Viimsis toimuv kahjuks vaid üks näide paljude Eesti kohalike omavalitsuste kroonilisest võimetusest ruumi planeerimise ja arhitektuuri vallas. „Viimsis puudub juba mõnda aega vastutav peaarhitekt, kes peaks nägema sealset elukeskkonda kui tervikut ja aitama kujundada olulisi ruumiotsuseid. Tulemuseks on keskuse tühjenemine ja valla kui terviku äärelinnastumine. Ilma vallarhitektita ei paista ka võimalust, et Viimsisse võiks tekkida tihe ja mitmekesine linnalik keskus,“ lisas Koov.

Eesti Arhitektide Liidu hinnangul viib ruumialase pädevuse puudumine olulistel kohtadel väärtuste kadumise ja elukeskkonna vaesumiseni. Sellele on viidanud ka praegu Riigikantselei juures töötav ruumiloome ekspertrühm. Liidu hinnangul on Eestis vaja kiiresti ja jõuliselt parandada ruumialast pädevust nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil.